pimedus tüütab

Ja minu fotograafi-oskused (mitte, et mul neid oleks) tolmuvad. No mida sa hing sellise ilmaga pildistad, isegi lund ei ole. Ja päike paistab tööpäevadel & nii madalalt, et niikuinii majade vahelt ei paista. Ainus positiivne asi jaanuaris ongi, et iga päevaga läheb (st peaks minema) valgemaks. Ja kaugel see veebruargi on... Nii olengi veebruari-päikese ja kõige muu ootuses, oi kuidas mulle ei meeldi oodata, nii ongi kaks võimalust 1. olen jaanuari lõpus pankrotis, sest ostuteraapia mõjub pimeduse vastu hästi - jumal tänatud, et meeldivaid-sobivaid asju Tartu poodidest nii vähe leiab 2. minust on saanud selleks ajaks alkohoolik, sest alkoholi mõju all ei tundu ootamine nii piinarikas. Aga nagu naligi räägib, ei tea kaua see sedasi mõjub:
Mehelt küsitakse, miks ta joob.
-Tema vastu "muresid uputan",
"Noh ja kuidas õnnestub?"
-"Ega enam õnnestu, mured va*** on ujuma õppinud".