iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Ja ongi tõeline sügis päral..koos pimedusega... Hommikul ärkan ja pimedus valitseb, päeval pimedus ja õhtulgi tihti poest väljudes juba üsna hämar...

Kui saaks elus ka nii teha, et kui juhe kinni kiilub, siis Ctrl + Alt + Del ja kõik töötab jälle... Aga ei saa, tuleb lihtsalt kõike rahulikult pusida, ainult nii saab korda. Ja kui mitte päris nii, kui algul plaanis, siis veidi teistmoodi aga võib-olla pareminigi. Aga hetkel oleks vaja, et arvutis saaks ilma Ctrl+Alt+Del kasutamata, muidu hakka jälle otsast peale tõlkima. * * * Ja ma tõlgin jälle, see on lihtsalt nii fun (kui arvuti ka samal arvamusel oleks vaid). Hea on pead ragistada ja mõelda, mis see ikka võiks eesti keeles olla või mis oleks sobivam sünonüüm. Ja igasugu põnevaid asju saab ka teada, polegi kõikjale vaja kohe minna. Varsti hakkan juustust kohta teksti tõlkima, juhul muidugi kui arvuti ka seda meelt on. * * * Kolme nädala pärast sel ajal ma Eestis ei ole, tõenäoliselt siis kusagil Riccione tänavatel kondan... * * * Ja 26. oktoobril saab näha kas saatus on minu poolel või mitte e. kas ma murran Frankfurdi needuse või ei- pean ühelt lennult teisele tunniga jõudma. See

Oh kuidas mulle ei meeldi ootamine ja teadmatus. Aga mida teha? Täielik infosulg on, uurida ka kuskilt ei tea- no kelle käest peaks küsima.... Oh ma tahan juba vastuseid.... Kas on raske öelda jah või ei... * * * Miks ma küll lootsin... Oleks pidanud kohe teadma, et nii läheb. Kõik oli ju liiga hästi, et tõsi olla... (ja ma muidugi olen nii loll, et loodan edasi- palun tooge mind pilvedest maapeale, kiiresti...)

Siin siis pilte augustikuisest Portugali reisist, niipalju kui neid arvutisse sai skännitud... http://www.flickr.com/photos/78367279@N00/

Murphy seadus "If anything just cannot go wrong, it will anyway" - kui midagi ei saa viltu minna, siis läheb ikkagi viltu - kehtib eilse päeva kohta täiesti... Tahaks loota, et järgmine nädal toob midagi paremat, aga ei tasu liiga palju loota. Kindlasti olin liiga kindel, et ei saa viltu minna, seepärast läksi nii. http://www.murphys-laws.com/

Selleks korraks siis presidendivalimisete palagan läbi. Ausalt öeldes hakkas see juba ära tüütama, parlamentaalses riigis ei ole vaja nii palju kära presidendivalimisete ümber... No ok, eks see tegelikult juba parlamendivalimiste kampaania algus oli ka. Aga igatähes mina olen rahul, K & RL said paraja palga....

Mind on tabanud järjekordne otsutamatuse kriis. Kas teha või mitte, kas osta seda, teist või kolmandat või hoopis mitte midagi, kas minna või mitte.... Vaikselt juba hakkab närvidele käima ükskõik kumba pidi - ei tee pole rahul, teen ei ole rahul.

Möödunud nädalavahetuse unenäod olid kuidagi eriliselt kummalised - lennukis koos araablasega (ei mingit terrorismi), hirm mahajäämise ees, mingis pudupoes varastati käekott, põgenemine millegi eest (mille eest jäi selgusetuks), inimesed, keda ei ole juba ammu näinud... Oh, ei tea mida neist unenägudest arvata... Ei, tegelikult ma unenägudesse ei usu, aga ... see, kui unes näen kuskilt maha jäämist, siis tegelikult olen jäänud ka... * * * Ja reaalsus samasugune - esmaspäeval tehti ühel kliendile väga julma "nalja", ausalt öeldes ei tahaks seda naljakski nimetada... * * * Linnaliini piletikontrollid on pihta saanud, et tegutseda tuleb mitte tavapärastel aegadel... Juba kaks korda on õnnestunud Tallinnas pühapäeva hommikul kontrolle kohata. Ja nüüd siis Tartus ka õhtul enne üheksat - Tartus oli jänkude saak igatähes muljetavaldav - 6-7 jänkud + paar kiiret piletiaugustajat, seda üsna tühjast bussist... Aga töökorralduse suhtes on neil ikka areneda- ausad piletiga sõitjad võiks

Price list for the season 2006. bed, single room 70 km bed and breakfast, single room 80 km halfboard, single room 90 km fullboard, single room 100 km bed, double room (for two) 90 km bed and breakfast, double room (for two) 105 km halfboard, double room (for two) 130 km full board , double room (for two) 150 km bed in apartment 1/2 110 km bed in apartment 1/3 130 km bed in apartment 1/4 150 km bed in apartment 1/5 160 km * * * Algul ei saanud arugi, et mida nüüd- lausa kilomeetrites hinnad. Aga tegemist hoopis Bosnia-Hertsogoviina konverteeritava margaga.

"Õnnetoov Jupiter on sinu elus kuni septembrini. See toob sinu ellu huvitavaid inimsuhteid ja raha. Võta sellest perioodist, mis võtta annab." * * * No ei tea kas naerda või nutta, aga täna 14. septembril on hea päevahoroskoobist lugeda, et õnne oleks olnud kuni septembrini. Ja õigus küll, egas saa öelda, et see aeg enne septembrit eriliselt õnnetoov oleks olnud, aga see september seda mitte üks teps ei ole... Huvitavaid inimsuhteid nu kust sa saad, kui isegi meile ei saa saadetud, sest arvuti kiilub siis kinni, kui pikk-pikk kiri valmis... Ja kust kohast see raha küll peaks tulema? (no OK järgmiseks nädalaks ostan vikingloto pileti... või peaks hoopis kasiinosse minema) Tänane päev ei olnud mingi erand ses septembris - tõestas täiega, et kui miskit saab untsu minna siis see lähebki...

Igasugu pakkumisi on meili postaksti tulnud, aga Lõuna-Ameerikat küll esimest korda. No saaks vaid lennupiletid ja 3 kaaslast :)

You Belong in Rome You're a big city girl with a small town heart Which is why you're attracted to the romance of Rome Strolling down picture perfect streets, cappuccino in hand And gorgeous Italian men - could life get any better? What City Do You Belong In?

"... kui maailm tundub täna liiga julm, siis jää koju." Ei tea kas nüüd just maailm tundus, aga hommikune ärkamine küll, seega oleks vist pidanud koju jääma. * * * arvestades senist päeva kulgu, oleks koju jäämine küll hea mõte olnud...

Kuna kõik sest räägivad ei saa minagi mõnd väikest uitmõtet kirja panemata jätta... * * * Kas me kardame nüüd rohkem kui enne 11. septembrit? Jah ja ei... Terroriakte on ju ennegi olnud, lennukeid kaaperdatud, allakukkunud, pommid plahvatanud... Aga nüüd ei üllata enam ükski neist. * * * 11. september 2001 - teadsin mõnda aega, et maailmas on miskit juhtunud (ja ka Eestis-metanoolitragöödia), aga mis ometi ei osanud aimata... Kui teada sain, ei jõudnud päralegi- haigena tundus see kui lihtsalt õudne luupainaja, mis möödub kui ärgata. * * * Siiski puudub mul New Yorgiga isiklik side ... erinevalt teistest hilisematest terroriaktidest. Ainus, millele mõtlesin - kas Honduuralasest keelekursuse kaaslane jõudis ikka ilusti koju? (jõudis, sain pärast teada). Madriidi plahvatuse päeval sõitsin ma rongiga Itaalias, ja ei osanud aimatagi, et rongisõit võiks ohtlik olla. Sai veel Hispaaniast, küll Valenciast pärit tüdrukutega rongis räägitud. Alles õhtul sain teada, mis juhtunud oli. Nüü

Ja ongi käes viimane päev... * * * Hommikul sai uuesti uudiseid vaadatud, ja tundus et kõik OK - mingeid erinõudeid ei ole. Ja nagu hiljem selgus täpipealt nii oligi ning ühele piirivalvurile ei pakkunud minu pass niigipalju huvi, et korralikult pilti vaadata. Lennuk väljus Madridist 15 minutit hiljem, aga seegi pigem tavapärane viivitus kui turvanõuatest tingitud... Lennul Prahasse tutvusin uudistega - mis siis ikka Londonis toimus ja mispärast see käsipagasi keeld. Ausalt öeldes ei olnud just kõige meeldivam lugemisvara lennukis, aga egas see esimene kord ei olnud - ka märtsis 2004 oli minu lugemisvaraks tookord Madridis juhtunu. Seekord sai aga lõpuks kõrini ja siis lugesin kinnisvara kuulutusi ja plaanisin - kas osta maavaldus Rivieras või mõis Pariisi lähedal... Prahast Tallinnasse lennul ei olnud enam lugemiseks mahti, see-eest sain demonstreerida oma teadmisi - mul oli ju kõik loetud... * * * Ja oligi reis läbi - veel bussiga lennujaamast kesklinna sõites õnnestus sattuda kentsa

Täna ei ole ma just tehnoloogiaga sinapeal. Päeval lakkas mobiil koostööst hetkel, kui üritasin pikka sõnumit teele saata - tuli uuest trükkida. Nüüd jälle oleks reisikiri pooleli jäänud, sest arvuti jooksis kokku, muidugi siis kui hulk teksti sissetoksitud. Õnneks oli sellest suurem osa küll säilinud, aga vihastab selline asi küll. * * * Blogger suvatses mind veel omal algatusel välja ka logida... * * * ja postituste järjekorra segi paisata...

Hommik algas hommikusöögiga 13. korrusel - söögi kõrvale sai vaadet nautida. Seejärel Porto linnaekskursioon. Nagu korralikule Portugali linnale kohane, oli siingi ronimist piisavalt, seekord oh imet - libedate tänakivideta. See-eest käivad Portos usinad remonditööd, seega pool kesklinna on üles kaevatud. Ühe väljaku olid just korda saanud, see nägi küll kena välja. Mis siis nähtud sai - raudteejaam oma azulejodega, katedraal ja Cais da Ribeira e kaldapealne... ja vahele kohalik narkarite kvartal - teel ülalt katedraali juurest alla kaldapealsele, üksi ning öisel ajal sinna küll sattuda ei tahaks, isegi päeval suure grupiga liikudes oli kuidagi kõhe ning vastutulevad narkuoimast vaevalt toimunud kujud ei äratanud just usadaldust. Aga kui see kvartal välja arvata, oli Porto muidu kena ja mõne aasta pärast veel kenamgi, kui kaevamistööd otsa saavad. Seejärel suundusime aga teise linna - Vilanova da Gaiase. Selleks oli vaid vaja sild ületada. Seal sai külastatud üht portveini keldrit ning

Tuligi lahkuda Lissabonist, sõit jätkus Porto suunas. Esimeseks peatuseks Batalhas asuv Santa Maria da Vitoria kirik ja klooster. Kirikus olevad vitraazid on imelised... Sai tutvutud ka kohaliku supermarketiga - oleks teadnud, et Porto oma nii kehvake on, oleks võinud ostud juba sealt sooritada... Seejärel ootas pikem sõit Bragasse, mis isegi Portost põhja pool. Poolel teel muutus taevas kuidagi halliks - ega ometi pilved? Saabki ilus ilm läbi? Olid esimesed mõtted... Aga tegelikult oli päikese varjutanud metsapõlengute suits. Braga lähedal mäe otsas asub Bom Jesus do Monte kirik, kirikuni viib palverännaku rada, mis algab küll juba mäe jalamilt, aga meie läbisime sellest viimase osa - püha teekonda kujutavad trepid. Seejärel sõitsime ookeani äärde Esposendesse, et oma jalg ka ookeani vette panna. Ja õhtuks jõudisime Portosse. Hotell oli seekord kõrghoone ja 10ndalt korruselt avanes imeline panoraam Portole. Oli päikeseloojangu aeg, seega vaatepilt oli eriliselt ilus. Algul olid küll p

Edasi viis tee läbi mägiste metsade Cabo da Rocale, Euroopa mandriosa läänepoolsemasse punkti. Kohale jõudes oli selge, et soojalt riietumine oli ülearune... Tuul oli mõnus soe tuul ja polnud pooltki nii tugev kui oleks võinud olla. Sai oma ihusilmaga ka ookean ära nähtud - ja lõputult merepilte klõpsitud. Vaade oli muidugi imeline kuigi vine tõttu just Ameerikat ei näinud. Lissaboni tagasi jõudes käisime ära Belemi e petlemma kvartalis, kus asub Dos Jeronimose klooster (mida sai imetletud väljast) ja kirik, kus ka sees sai käidud. Kirik vaadatud jalutasin mööda tänavat edasi ja... peatus auto, et küsida teed. Kahju, et portugali keelest aru ei saanud, seega jäi saladuseks ka see, kas ma vastust oleks teadnudki. Mis tee küsimise fenomen see küll on, et alati mina - no ma ei usu küll, et portugallast meenutasin ja fotoaparaat rippus ka käe otsas. Pärast vaatasime veel Belemi torni, mis omal ajal oli kaugel keset jõge, nüüd aga napilt vees... Õhtul seisis ees fado kontsert- sinna läksi

Hommikul ootas ees väljasõit Serra de Sintrasse ehk maakeeli Sintra mägedesse. Hommik oli ootamatult külm ja ka päikest ei paistnud. Seega pikad püksid jalga & jakk kaasa, pidime ju ka Euroopa mandriosa kõige läänepoolsemat punkti Cabo da Rocat külastama, kus üldiselt on külm ja tuuline. Juba bussisõidu ajal paistavad esimesed päikesekiired- jumal tänatud, hommik oli vaid pette ja päev tõotab ilus tulla. Sintra linnakeses jätab meie sini-valge buss meid maha, ülesse Pena palee juurde saab vaid kohalike bussidega, mis sellel käänulisel teel keerama mahuvad (ju mahuks suuremadki, kui autod just mõlemal pool teed ei pargiks...) Jääme bussi ootama, nii 10 minuti pärast peaks tulema. Tulebki ja oh häda, nähes suurt hulka inimesi, ei jää seismagi. No egas midagi, varsti tuleb järgmine. Aga järgmisega sama lugu... Saab juba arutatud taktikaid, kuidas kiiremini üles pääseda - jala minna või hääletada- või teha kord, et ükski auto ei pääse ülesse kui pole täis ;). Kuna järgmine bussi tuleb