iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Nägin paar päeva tagasi midagi unes ja nüüd on juba mitmendat päeva selline imelik tunne. Tavaliselt on selline tunne ikka siis kui midagi halba näen unes aga seekord mäletan vaid head - kohas, kus sündmustik toimus tahaks väga olla. Ei see pole päris see tunne, kui ärkad ilusast unenäost karmi reaalsusesse, pigem on mingi seletamatu ärevus ja ängistus hinges. Mis see küll on ja mida see tähendama peaks... Lihtsalt igatsust selle koha järele? Nagu vara reisipalavikuks, pea kaks kuud aega veel.. Nostalgiat ajast, mis on möödas? Ei minevikku ma enam tagasi ei saa, aga tulevikku peab saama muuta.

Kui muidu pole töökuulutuste lugemisest mingit erilist tolku, siis vähemalt lõbus on küll. Kuidas teile meeldiks, kui kuulutuses tekst "hea palk" ja siis kirjas, et tasu 38 kr/h bruto. Ei noh, kust koha pealt see hea palk on, võib-olla siis kui üldse tööd pole. Või mis asjapulk on personaalkonsultant. Mina tõesti klõpsisin kuulutust lootuses leida teksti, et kedagi peab isiklikult konsulteerima. Muidugi lihtsalt personalispetsialisti otsiti. Või mida peetalse silma, kui sekretärile pakutakse "arenguvõimalusi nii isiklikus, horisontaalses kui vertikaalses suunas" Kohe otse armukest otsitakse või?

... karta on, et vähemalt kuu jooksul ei ilmu siia ühtegi mõistlikku postitust. Kui siis vaid nutt ja hala.... Olen väsinud ja lähen magama

cerco un mondo che mi piace un mondo dove voglio vivere dove c'e' la gioia e la liberta' dove mi trovero' come un essere umano non come una macchina...

Nii nagu varakapitalismis ikka üritavad eraettevõtjad töötajatelt ja klientidelt seistet nahka võtta - see mind Eestis ei üllata. Aga noh, riik on täpselt samasugune - see, et midagi tasutud on ei tähenda sugugi seda, et uuesti ei küsita. Proovima ikka peab, järsku mõni loll läheb õnge ka. Aga teinekord valigu mõni rumalam ja tehku omavahel koostööd (ma teadsin paremini kui nemad, mis paberid neil on) . Loodame, et homme ikka õige inimene tööl on ja ta ka helistab, nagu lubatud. Seda viimast on muidugi palju loota, peab tõenäoliselt ise neid torkima. Ps ma olen ise täpselt samasugune, küsin rohkem kui peaks klientidelt :P Aga arvestades, et ma tegin neid arveid nii pool päeva muu töö vahepealt ning kogu arvestuse klappima saamine oli äärmine kunsttükk pole imestada, et mingi kunagi lubatud soodustus tähelepanuta jäi. Aga ma homme hommikul kohe esimese asjana parandan end.

Kuigi kalendrisuveni on veel üle nädala, on ilmad juba pikemalt jätkuvalt aega suvised. Nii saigi nädalavahetusel järjekordne "rekord" löödud - vähemalt oma mäletamist mööda ei meenu küll, et Eestis nii vara mõnes veekogus ujunud oleksin. Aga Peipsis sai nüüd juba 9 juunil käidud :) * * * Aga suverõõmudega käivad ka suvehädad kaasas. Ju ikka veel vesi nii soe polnud, või kes teab kas just sellest, aga nohu on küljes. Rääkimata siis veel tuhandetest sääse (ja muude putukate) hammustustest - täitsa punaselaiguline näen välja hetkel, pole esteetilist välimust miniseeliku ega lühikeste pükste jaoks ega midagi. PS. ma nii väga tahan endale autot (mnjah, enne peab ikka load tegema) - Eestimaal on palju ilusaid kohti, aga bussiliiklus on lihtsalt õudus kuubis (ned kas ei sõida või vähemalt mitte sinna kuhu tahaks, on katki minemas või lähevadki katki, on lämmatavalt palavad jne)

Tagantjärgi lõbus lugu - eelmine reede jõuan koju, hakkan võtit kotist võtma, ei saa hästi kätte, aga kui kätte saan pillan kolksti maha. Võtan võtme maast ja hakkan lukku lahti keerama. Aga... ei keera mitte. Vaatan siis hämmastunult ringi - no on õige korrus, ja ülemine võti ju keerab ka. Proovin uuesti - ikka ei miskit. Võtan siis võtme välja - ja kõver on. Egas midagi, telefonikõne E.le ja siis tagasi linna poole tema võtme järele. Looda siis veel, et saad reede õhtul varakult koju... * * * Ausalt, ma ei mäletagi, millal viimati kusagil uksetaga olen olnud. Vist keskkooli ajal kui kortermaja ukse koodlukku vahetati minu koolisoleku ajal. Noh, muidugi uus kood pandi ka - aga kust mina seda teada võisin. PS Minu mäluga on asjad ikka väga hullud, ukse taga, küll hotellitoa ukse taga olin vähem kui kuu tagasi. Jäin Sousses veidi kauemaks poodidesse kolama, kokkulepitud 19.00 asemel jõudsin hotelli 19.30 - vaatan söögisaali, toakaaslast pole. Lähen ülesse, koputan uksele - keegi ei ava,

Mõista -mõista, mis on neil kahel pildil? Ei tegu ei ole mingi fotomontaaziga, raekoja platsil toimus lihtsalt rannavolle turniir. Ja kus sa hing ikka seda pead, kui rand Tartus näeb välja selline nagu teisel pildil. Ma tahan merd ja kohe :( Ai kuidas mu hing tunneb puudust merest, õigemini merelähedusest, mõnusast meretuulest ja rannaliivast... Jõgi, ammugi siis Anne kanal pole miski veekogu ja rohul päikese võtmine ei ole just suurem asi.