tehnikast ja otsustamatusest

Tahaks uut mobiili, uut telekat, uut objektiivi, võib-olla ka tahvelarvutit või e-lugerit.. Aga no kõike ei saa korraga. Seega tüüpiline mina - ei suuda otsustada, mida kõige rohkem vaja oleks. Olgem ausad otsest hädavajadust ei ole millelegi... Aga ikka... 

Mobiiliga -sony ericsson arc-s meeldib hetkel pakutavatest kõige rohkem, hind on ka järjest vastuvõetavamaks läinud. Aga võib-olla peaks ikka ootama  ja mingi 2tuumalise ja suurema RAMiga telefoni vaatama? Mul ei ole küll õrna aimugi, kas nutifoonil see tegelt ka mingit rolli mängib, aga ei hakka ju kohe aasta pärast uut muretsema, kui selgub, et ikka miskit on puudu. No praeguse telefoniga on nii, et kõlbab küll veel kasutada (st kõik va esteetiline välimus on korras), aga juba algusest peale oli asju, millest puudust tunnen. 

Uue objektiivi valik on veel keerulisem - esiteks on juba hinnakäärid siin kordades suuremad teiseks nunnumeetri  võib kohe kõrvale jätta. Sellest võin ainult unistada.... Aga hetke kit-obje 18-55mm enam ei rahulda, ühest küljest 55mm jääb ikka lühikeseks veidi, teisalt ka kvaliteet ei ole see, mis tahaks. Aga - kas parem objektiiv annab ikka paremad pildid,  millises vahemikus objektiivi ikka vaja oleks? Keeruline....

kas hapukurgihooaeg või

Online-meedia uudiste kvaliteet on alati suht kõikuv olnud ning tihti leiab selliseid uudiseid, mis on treitud lihtsalt ruumi täiteks vist.
Näiteks selline "pärl"
http://www.tarbija24.ee/732376/reisihoiatus-kanaaridel-purskab-vulkaan-iisraelis-ja-prantsusmaal-on-streik/

Mõte iseenesest ei ole paha, alati on hea viia end kurssi maailmas toimuvaga ning seega olla ootamatusteks paremini ettevalmistatud. Aga selline uudis ei aita informeeritusele kaasa, vaid tekitab ainult paanikat.
 Kirjeldatud vulkaan tegutseb juba mõnda aega, juba eelmisest suvest kindlasti, eelmine aktiivsem periood jäi oktoobri lõppu novembri algusesse just sellesse aega kui ma Gran Canarial olin. Ega ei oleks teadnud ka  midagi kui ei oleks kohalikest uudisetest näinud ega giidi käest kuulnud. Vulkaani tegutsemine kuidagi reisimist ei ohusta, kui just sinna lähistele kalastama plaanis ei ole minna. Oht on kaladele ja kohalikule ookeaniökosüsteemile. Muidugi ei saa välistata vulkaanilisest aktiivsusest tulenevat maavärinaohtu, väiksemaid maavärinaid on seal registreeritud pea iga päev ning mõnel päeval ka päris mitu, üsna vähesed neist olnud tuntavad teistel Kanaari saartel. Või kui on tuntavad, siis nii vähesel määral, et uudist sellest ei tehta. Müsteerium kas ma tundsin maavärinat või oli see ainult lifti liikumisest tekkinud põranda vibratsioon jääb lahendamata...
Streigitakse päris tihti ja päris mitmel pool, tore on hoiatada, aga need hoiatused peaks olema varem, kui teada on (päris tihti siiski on, Iisraeli puhul kindlasti juba eelmise nädala lõpul oli, kui mitte varem) mitte siis kui streik juba toimub. Siis on tegemist nagu rohkem nagu uudisega.
Ja Iisraelis on üsna kõrge terrorismioht olnud juba viimased mitukümmend aastat, ei ole midagi erakordset viimastel päevadel toimunud, mis seda mõjutada võiks.  Uudises oli muidugi kirjas ilusti "jätkuvalt üsna kõrge..", aga egas siis inimesed selle mõttega ei loe.

Ilmast

Täna sain rumeenlaselt kirja: "Meil -15 kuni -20 kraadi külma, loodan, et teil soojem."
Vastata ei jõudnud, eks vaatab milliseid temperatuure öö jooksul tuleb ja milliste polaartemperatuuridega teda siis shokeerida saan.

esmaspäevad on meil sinised, või hoopis....

Esmaspäeva hommiku parim kild - töökaaslase arvuti uimerdab, ning tööks vajalik programm ei taha tööle hakata... Minul samal ajal kõik tundub ok olevat. Selle peale küsib ta minult, miks programm on mul kiirem kui tal? WTF kust mina seda tean....

kiire photoshop

ok tehtud küll sellise programmiga nagu gimp :) Aega kulus paar minutit...

Toscana- toit & vein, natuke muud ka

No kuigi olen blogis lootusetult maas reisidega, siiski paar sõna viimasest reisist.
- söödud sai hästi ja väga palju, no ikka toidu ja veini tuur oli algul :)  Esialgu oli kummaline toitu järgi jätta, aga kui kõht on ääreni täis, ja veel 3 rooga süüa siis tuleb järeleandmisi õpetatud tõdedes teha.
- Nii uhkes hotellis http://www.castigliondelbosco.com/estate/default.aspx ei varem ööbinud ei ole  kui seekord. Kahjuks kaua seda nautida ei saanud...

see oli vaid juunior-sviidi elutuba

- üle 700 tehtud fotost on alles veel üle 600, ai see sorteerimine ja piltide parandamine on raske töö. Miskeid šedöövreid ei ole, sest päris palju sai tehtud sõitvast bussist - aga no ära ka ei raatsi kustutada. Ja oli kuidas ma tahaks osata pilte teha ja omada paremat objektiivi või kaamerat (või mõlemat).

- Tavaliselt mitte-suvisel ajal Itaaliasse sattudes on probleem, et liiga õhukesed riided kaasa. Seekord olin külmaks valmistunud, aga ei oleks vaja olnud. Jättes kõrvale selle ühe hommiku, kus maa härmas, oli päeval ikka suht soe ja päikeseline ning nahktagi spordijope asemel oleks olnud praktilisem riietusese. Osa talvevarustusest õnnestus muidugi ka unustada kohapeale (vt järgnevat)
- ammu ei ole midagi unustanud kuhugi, aga seekord õnnestus, lausa 2 eset. Kampsuniga tean kuhu jäi, ja kui oleks viitsinud oleks ka tagasi saanud minna aga mis sai mütsist, ei tea. Tõenäoliselt jäi Firenzes hotelli toolile, et ikka saaks käsipagasisse - järsku Eestis läheb kohe vaja. Aga variante on veel ja saladuseks see jääb (nt see, et kukkus voodi alla või jäi kuskile mujale hotelli või veel mitmeid kahtlasemaid variante). Ah, kui kampsunist oli suht ükskõik, siis mütsi kadumisest oli kahju. Oi kui raske on leida mütsi mis enam-vähem sobiks... ja kaua enam    Eestis luksust ei ole, et mütsita käia saab/tegelikult väga ei saagi, aga kapuuts oli abiks/. Õnneks täna pärast 2 tunnist otsingut mööda poode sain uue mütsi.
- Seda kui kenad maastikud, loodus, linnakesed olid ei hakka eraldi kirjutama või mõni teine kord
Aga käidud sai Terme di Saturnias, Pitiglianos, Sovanas ja selle lähedal etruskide nekropolis, Soranos, San Quirico d'Orcias ja veel Montalcino lähedal paaris veinitootmise protsessi kohta infot ammutamas ja veini degusteerimas.

Veel reisist

Vist tuleb lühemalt teha, muidu ei jõua ikka lõpuni. Vicenzast edasi sõitsin Padovasse, see siis oli üks kahest linnast, kus olin varem käinud. Kuna eelmine käik oli põgus ja kauges minevikus, siis otsustasingi Padova reisiprogrammi lisada. Seda, et Padova nii suur on, ma muidugi ei mäletanud :)  Sai linna vaadatud, veidi mööda poode kolatud, otsitud kohta, kus jalgu puhata (isegi pargis olid kõik pingid hõivatud).  No ja oi kui väsinud jalad õhtuks olid. Järgmisel päeval sõitsin edasi, no kui geograafiliselt täpne olla, siis tagasi,  Desenzano del Gardasse.  Hotellis sain jälle kähku toa kätte - tuba oli nii suur, et mõnes hotellis on tuba sama suur kui selles toas eesruum riidekapiga.Veidi puhatud, otsustasin, et pärastlõuna sisutamiseks oleks tore Veronasse minna. Mõeldud, tehtud. Verona on juba selline linn, kuhu ma lihtsalt satun :)  Järsku miski maagia - esimene kord jäi esialgne bussireis huviliste vähesuse tõttu ära ning asendusreisil oli Verona sees, teine kord pidi hoopis Veneetsia olema. Veronas oli kõik tuttav, nagu ei olekski 10 aastat viimasest korrast möödas. Ainult turiste  tundus umbes 3 korda rohkem olema. Muidugi, kui peatänavast kõrvaltänavasse minna valitses seal tühjus. Aga need inimtühjad tänavad mulle meeldivad ja siis muidugi Adige äärne. Loomulikult sai ka uusi nurgataguseid avastatud :)

poolikute asjade lõpetamine

no varsti uued reisid tulemas, aga maikuuse reisi kirjeldusest ainult üks päev kirjas...

Teine päev oli siis Vicenzaga tutvumiseks, hommikul sai suund kohe Villa Rotonda poole võetud. On paar kilomeetrit linnast väljas, teoorias saab ka linnaliinibussidega sõita aga ei viitsinud otsida kellaaegu, seega otsustasin väikse jalutuskäigu teha. Nimelt viib sinna ka kergliiklustee, seega ei pea elu ohtu seades autotee ääres käima. See jalakijatele/jalgratturitele mõeldud tee on hoopis autoteest eemal majade vahel- väga mõnus rada jalutamiseks. 

Kohale jõudsin paar minutit enne avamist, ja ma ei olnud ainus, kes värava taga ootas. Villa ise oli kena ja oi kui palju roose aias oli. Veidike ringi käidud, vaadet nauditud ja niisama istutud- suund tagasi linna poole. 

Monte Bericol Vicenza linna siluett vaadatud /pildistatud läksin linnaga lähemalt tutvuma.  Ehk sportlikule kultuuriprogrammile tuli jätk, keskendudes peamiselt viimasele. Peamine eesmärk oli Teatro Olimpico aga selle külastamiseks sai osta komplekspileti, mis sisaldas veel mitut muuseumi. Kui vaim enam vastu kultuuri ei võtnud, siis läksin parki õhtupoolikut nautima.... kui hotelli jõudsin olid jalad päris väsinud...

shopahooliku nurgake

Keeruline on kui valikuid on ja keeruline kui neid ei ole...

Leidsin täitsa juhuslikult poest meeldiva jope, tegelikult korraliku shoppajana käisin osturallimas no ja siis sattusin peale. Ostmiseks kulus 3 päeva - üks päev välja vaadata, teine päev kinni panna ja kolmas päev osta.  Võib-olla oleks ka kiiremini läinud, kui oleks märganud, et see ka soodustusega. (seda sain alles ostes teada). Nüüd peaks talveks varustatus enam vähem olema :)

Aga veel ei ole talv ja  kevad-sügiskingi ei ole leidnud - suht lootusetu tundub see olevat.  Mida ei ole seda ei ole, seega tuleb vastu tahtmist saapad jalga toppida. Eestis, kus saabastega niikuinii pea pool aastat käima peab- no ei tahaks, aga valikut ei ole. Kevadel ei müüda normaalses valikus kingi, sügisel ei müüda- millal siis müüakse?

***

oh no ja veel tahaks miljonit asja, uut telekat ja telefoni ja tahvelarvutit ja ei tea veel mida. Tõenäoliselt ei osta ühtegi neist - no ei suuda valida, mida  rohkem vaja oleks :) Kuigi mobla ostmiseks on jube kiusatus... Praegune näeb väga ebakaubanduslik välja,  ja netisõltane vajaks ju ikka moodsat nutifooni. Aga siis ütleb mõistus, et esiteks töötab praegune telefon täitsa hästi ja teiseks kas ma suudaks uut telefoni kukkumiste jms eest hoida. Ja kas ainult paremaks internetis käimiseks on ikka udupeent ja kallist telefoni vaja.

nüüd vaid päevi lugeda :)

Viimased 2 nädalat oli ootamist täis, vahepeal tekkis juba tunne, et see vähene kord, kui minutitega ära otsustasin jääb kuhugi mujale toppama. Nüüd jälle veidi üle 2 nädala oodata, aga see juba hea ootus.

küsida võib kõike :D

Iseküsimus on, kas kõigele vastuseid ka saab.  Kas olete selle peale tulnud, et küsida nt Selverist miks Rimis seda või toda müügil ei ole? Televiisoreid müüvast tehnikapoest küsida miks mõni telekanal just neid saateid näitab ja mis 2 kuu pärast täpselt kavas? Või siis mõnest teisest poest, infot toote kohta, mida neil ei ole müügil (ei ole olnud ega tulegi) ja saada vihaseks, kui selle kohta väga üksikasjalikku teavet ei jagata?

- kahju küll, aga ma ei suuda teda kõigest kõike. Ja tasuta infoteenust ei paku ka.
- infot annavad infopunktid ja infotelefonid, ka netist saab päris palju infot kätte.
- kui ei oska, ei viitsi, ei taha - siis raha eest saab osta teenuse - aga see tähendab, et maksta tuleb.

google chrome - nalja kah

üldiselt täitsa juba harjun ära chrome'iga, aga täna ei osanud ma selle peale esmalt miskit kosta....
Otsin üles kas kuskilt seda tõlkimise pakkumist üldiselt annab ära keelata. Lehe kaupa jah saab, aga tahaks kohe nii, et üldse ei küsiks.

mina ja tehnika vol... kes see enam järge oskab pidada

ehk lugu sellest, kuidas ma google chromele olin sunnitud üle minema. Vähemalt mõneks ajaks... Eile õhtul lakkas juba armsaks saanud firefox töötamast, algul kahtlustasin ka miskit tõsisemat probleemi arvutiga - nii kokku jooksis kõik, aga esineb see kokkujooksimine ainult tulirebast avades, seega ju viga on selles. Aga milles viga on ja kuidas seda parandada- ei tea. Mis teha, harjumatu on ja mulle üldse ei meeldi chrome kujundus. 

1. päev

Et kõik ära rääkida, peab alustama algusest... mis ei garanteeri, et lõpuni jõuan.
Nagu juba mainitud, kõik läks nagu õlitatult. Hommikul vara suht jahedast Tartust juba pärastlõunal juba soojemas Bergamos. Aga reisikava  ei näinud ette pikka peatust, vaid sõitu Vicenzasse... Veidi üle poole tunni jäi aega perroonil päikest nautida. Jah, kuigi see sõitmine on väsitav, on selles miski võlu, midagi, mida ma sõnadesse panna ei oska (võib-olla ka miski nostalgia, täitsa naljakad mälestused tulid meelde. Lihtsalt, kui üks vanem proua sattus veidi ärevusse, kas ikka rong tuleb sellele teele, meenus kuidas sai kunagi Milanos joostud infot otsima, kas ikka õiges kohas ootamas. Seekord mina olin rahu ise, no küll ta tuleb ja kui ei, siis ju teadustatakse kuhu tuleb selle asemel.  Rongisõit läks ka ilma vahejuhtumiteta,  ning Vicenzas õnnestus ka kiiresti bussipeatus leida. Niimoodi sai juba esimesel õhtul tiiruke Vicenzas tehtud. Aga siiski sai suht varakult hotelli tagasi kobitud, sest väsimus võttis oma. Õhtul reisiraamatuga tutvudes, netis tuhlates ning järgmise päeva plaane tehes sai avastatud, et kolmapäeval on Villa Rotondas võimalik ka villasse sisse saada.

???

logisin internetipangast välja ja tuli selline tekst
"no access allowed!"

Loogiline, ma logisin ju välja. Samas tähendaks see justkui, et juurdepääsu ei ole väljalogimise lehele :D