iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Nädalavahetus sai siis Venemaal mööda saadetud - väikseid muljekilde ja pildikesi. * * * Kollased ikarused on ikka veel au sees - sõitmas nägi neid igas linnas, Petseris moodustasid need aga valdava enamuse. Ikka sõidavad veel, täpselt samuti ukselõõtsades augud nagu 15 aastat tagasi Tallinnas. Oleks aega rohkem , oleks võinud ka mõne nostalgilise bussisõidu ette võtta. Huvitav, kas selle telefoniga helistada ka oleks saanud või oli see lihtsalt jäänuk minevikust? Aga igatähes kõrvakujuline telefoniputka on küll vaimukas idee. Muideks mitte kaugel sellest telefonist asus Lenini väljak, kus Lenini kuju oli täies au sees nagu mujalgi Venemaal. Minu jaoks, kes niikuinii ei monumente ega ka väljakute-tänavate nimesid oluliseks ei pea, pole sel miskit tähendust, aga lihtsalt tähelepanek selline. Muideks kui paljud kardavad Venemaale minna siis päris ilma päevapoliitikata ei saanud meiegi, aga hirmu küll need karjuvad nolgid tekitada ei suutnud - eemaldudes solvanguid hüüdes tundusid nemad

Nii lõpuks on uuemaid pilte ka üleval - kahest laupäevast looduses http://picasaweb.google.com/kats.foto Digifotokas on mul juba mitu kuud olnud ja pilte on saanud teha omajagu. Kogemust hakkab tulema, esimesed kaamera puudujäägid ka avastatud - need võivad muidugi ka minu puudulikud oskused olla. Võib-olla on mingi nipp, kuidas pildistada kui tagaplaanil on valgust rohkem kui esiplaanil, puude vahelt jõge (või taevast) pildistades jäävad puud tumedate varjudena. Proovisin ühte ja teis, aga päris soovitud tulemust ei andnud ükski. Aga muidu on mind tabanud totaalne pildistamismaania või fotograafiline kõhulahtisus - filmikaameraga pidi kaks korda mõtlema enne kui päästikule vajutada - et kas ikka tasub raha raisata just selle võtte peale (sellest hoolimata olid tavaliselt reisidelt tulles fotolaboriarved ikka kolme nulliga). Aga nüüd muudkui klõpsi - pärast saab vaadata, mis alles jätta. Ainult, et see vaatamine-valimine ja töötlus võtab aega - esialgu muidugi arvuti kõvakettale mahu

Kõike on ette tulnud, aga seda, et linnaliini buss valesti sõidab ja viga taibates (reisijate valjuhäälsetest protestides ja hämmingust) otsustab suvalises kohas ringi keerata ja tagasi sõita, pole veel nänud... Aga täna täpselt nii juhtus - nr 5 ei sõitnud Sõpruse ringilt mitte Sõpruse puisteele vaid Kalda teele ja siis lihtsalt pööras tagasi nii 15-20 m pärast ringi. Ausalt kui buss selliseid kamikatsemanöövreid tegema hakkas oli tahtmine kohe bussist välja saada, õnneks oli buss muidugi piisavalt suur ja autojuhid suutsid hämmingust hoolimata jala pidurile vajutada...

Tööpäevadel ei taha õhtul arvutit nähagi enam, seepärast postitusi ei sel ajal ei tulegi. Aga üht-teist ikka juhtub ka nädala sees. * * * Üks öö ärkasin selle peale, et vihma sadas rõdule. Vaatan aknast välja - selline tulevärk käimas, äike muudkui sähvib. Müristamist polnudki kuulda, aga valgusmäng oli küll Eestile ebatüüpiline - taevas oli pidevalt valge. Mõni muidugi oleks vaatemängu jälginud, mina aga ronisin kohev voodisse tagasi magama. Hommikul mõtlesin, oot äike ikka oli päriselt või? Aga äkki hoopis unenägu, maa ka väga märg ei paista ning õhtu päikeseloojangu ajal oli ka ilus ilm olnud. * * * Sel eelmisel õhtul oli mul kahju, et fotokat kaasas polnud - värvidemäng õhtutaevas oli vapustav, kah kuidagi ebareaalne - selline, mida linnas tavaliselt ei näe. * * * Siis avastasin veel, et buss Riiga sõidab ka lennujaama - ei peagi kuu aja pärast kohvrit mööda Riia kesklinna vedama. * * * No Eesti ilm on nagu ta on - ükspäev soe ja teinepäev külm - või vastupidi. Hommikul ei tea mit

Eelmine laupäev sai nii palju energiat hangitud looduses matkamisest, et ostsustasin tänagi väikse jalutuskäigu Emajõe jääres teha - sihiks jänese matkarada. Mõnus ja värskendav oli ja energiat sai jälle kumaluga ammutatud. Kuhu järgmisena minna?

Vaat mis juhtub, kui ehitajad (mitte nii) ilusat suve otsustavad töiselt kasutada. Hea soovitus kasutada vastaspoole kõnniteeda, aga mis siis kui sama tahavad ka ületee ehitajad? Kus siis käia - ega mujal kui sõiduteel...

Täna olen selliselt mõnusalt rammestunud olekus, mitte selline nagu pärast 12 h tööpäeva... Eile sai nimelt üks tore väljasõit tehtud - Ilmatsallu. Mõnus vaheldus tööle & istumisele - käimist oli üldse palju, nädala norm sai täis. Võib jälle nädala rahuliku südamega bussiga tööl käia (ai kui hää see hommikune lisa-pooltunnike und on). Ja siis veel ka õhtul hansapäevadel ka käidud - igati kordaläinud laupäev. Kui pildid netikõlblikuks tehtud , siis riputan lingi ka.

Täna mõistsin taaskord, et psühholoogid ei räägi asjata nn inimese isiklikust ruumist enda ümber. Kui lähedale võib võõras tulla, ilma et inimene tunneks end häirituna ja kui lähedale enam mitte. Lausa naljakas oli ennast jälgida, kui mõni klient laua taga liiga lähedale tuli, kohe vupsti tõmbusin kaugemale. No ma ei saa aru kuhu nad küll ronisid - mul küll ei tule pähe end kusagil teenindusasutuses (nt pangas) küünarnukkidega lauale nõjatada, kuigi iseenesest meeldib mulle see väga nt kodus. Veel vähem tuleks mulle pähe upitada kael pikaks laua kohale, et arvutisse kiigata - see oli küll kõikse tipsem, lausa sõnatuks võttis ja sundis hiljem ekraani nii kohendama, et mõni teine jobu sama ei üritaks (peaks vist ka screensaveri peale panema 1 min ajaga, tüütuks muutub, aga vähemalt pole peale musta ekraani miskit näha; õnneks on küll desktopi ikoonike ka alamenüüs, mida koheselt saab klõpsata). Muideks, see tänane tegi ka seda täitsa ilmaasjata, seda asja mul lahti veel polnudki, mid

Täna ärkasin äratuskella so CD mängija peale ja olin valmis tööle minema, tundus nii esmaspäev kuidagi. Tavaliselt taipan paari sekundiga et, olen eksinud aga täna läks ikka oma minut või rohkem, enne kui taipasin, et pühapäev on ;) Parasjagu niipalju, et uni läks täitsa ära (läheks ta niimoodi tööpäevahommikutel) ja pidin natuke voodis vähkrema kui uuesti tuli. Kusjuures aju ei taha ikka veel leppida, et pühapäev on.. Aga vahel juhtub, et on kohe teise päeva tunne - tavaliselt muidugi siis kui nädalas on mõned pühad või niisama vaba päev. Eile vist oli lihtsalt nii pikk päev, et tundus kahe eest. * * * täna vist tuleb ka selline pikk päev, sest väljas hakkas sadama - sinna väga ei kipu...

Lehitsesin kinnisvaraportaali edasi ja mis ma leidsin :) Korralik uus sisustatud korter. Põrandaküte. PUHKUSEL KUNI 15.07.2007A.

Ei ma ei taha kuritegelikule teele asuda, aga nii u 400 000 on hetkel vaja, et saada laenu sissemakseks raha. Teadmine, et kui kõik hästi läheb, siis 3+x kuu pärast võib mul see raha olla lohutab vähe, siis vaevalt enam sellist korterit leiab nagu see, mille praegu kinnisvaraportaalist leidsin. Õigemini leiab küll, aga vaat neil juhtudel peab küll panka röövima, sest nii palju ei saa mul kul kunagi raha olema. Jah, hetkel olen valmis kasvõi järgmine 30 aastat kuivikuid sööma ja muud plaanid maha matma... * * * Ei ma pole mingeid muutusi oma plaanides teinud, ja kes teab, homme võib-olla avaneb üks lõngaots, millest võib midagi põimuda (näis, mis sest saab, kas üldse midagi) . Aga sellist korterit ma sel juhul endale ei saa ju :( Nagu ma praegu rohkem saaks... edit veidi aja pärast Mis toimub, võib-olla tasub ikka sügist oodata. Kortereid on nagu seeni pärast vihma, kes teab ehk hakkavad hinnad veel langemagi. Aga ma ei ole ikka veel leidnud seda korterit, mille pärast ma üleüldse sinn

Ah, see on siis käes, kus ma suve vihkan ja lausa hea meel, et ilm kole. Noh, täna tegelt polnud aga hoolimata pühapäevast polnud mingit tahtmist seda nautida ka. Lihtsalt niisama olla ja mittemillegile mõelda tahtsin, sest mõtlemine teeb vaid valu. Ainus ilus asi mille peale mõelda on see, et pooleteise kuu pärast nädalaks Itaaliasse saan aga... teisest küljest pole seegi ilus so tähendab, et autokooli ma ikka enne sügist ei saa minna, lihtsalt raha pole. Ja üldse, mille peale ma mõtlesin, kui autokooli mõtte pähe võtsin? (et trükin raha või) Selle asemel, et viimast rahakübet kokku hoida olin sunnitud seda kolme algkirja pärast hoopis välja andma - miks ei võiks Eestis, kui muidu eeskujulikus infotehnoloogia riigis neid nt digitaalselt anda küll? Nüüd siis paarsada krooni ja terve päev raisus vaid sõidu peale. Ja veel 3 kuud oodata bürokraatiamasina jahvatamist... Ja homme jälle tööpäev, oh ma ei jõua nii. Ja *** milleks ma seda teen? Milleks ma rikun oma tervist, kui isegi rah