iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Vist tuleb lühemalt teha, muidu ei jõua ikka lõpuni. Vicenzast edasi sõitsin Padovasse, see siis oli üks kahest linnast, kus olin varem käinud. Kuna eelmine käik oli põgus ja kauges minevikus, siis otsustasingi Padova reisiprogrammi lisada. Seda, et Padova nii suur on, ma muidugi ei mäletanud :)  Sai linna vaadatud, veidi mööda poode kolatud, otsitud kohta, kus jalgu puhata (isegi pargis olid kõik pingid hõivatud).  No ja oi kui väsinud jalad õhtuks olid.  Järgmisel päeval sõitsin edasi, no kui geograafiliselt täpne olla, siis tagasi,  Desenz ano del Gardasse.  Hotellis sain jälle kähku toa kätte - tuba oli nii suur, et mõ nes hotellis on tuba sama suur kui selles toas eesruum riidekapiga. Veidi puhatud, otsustasin, et pärastlõuna sisutamiseks oleks tore Veronasse minna. Mõeldud, tehtud. Verona on juba selline linn, kuhu ma liht salt satun :)  Järsku miski maagia - esimene kord jäi esialgne bussireis huviliste vähesuse tõttu ära ning asendusreisil oli Verona sees, teine kord pidi hoop

no varsti uued reisid tulemas, aga maikuuse reisi kirjeldusest ainult üks päev kirjas... Teine päev oli siis Vicenzaga tutvumiseks, hommikul sai suund kohe Villa Rotonda poole võetud. On paar kilomeetrit linnast väljas, teoorias saab ka linnaliinibussidega sõita aga ei viitsinud otsida kellaaegu, seega otsustasin väikse jalutuskäigu teha. Nimelt viib sinna ka kergliiklustee, seega ei pea elu ohtu seades autotee ääres käima. See jalakijatele/jalgratturitele mõeldud tee on hoopis autoteest eemal majade vahel- väga mõnus rada jalutamiseks.  Kohale jõudsin paar minutit enne avamist, ja ma ei olnud ainus, kes värava taga ootas. Villa ise oli kena ja oi kui palju roose aias oli. Veidike ringi käidud, vaadet nauditud ja niisama istutud- suund tagasi linna poole.  Monte Bericol Vicenza linna siluett vaadatud /pildistatud läksin linnaga lähemalt tutvuma.  Ehk sportlikule kultuuriprogrammile tuli jätk, keskendudes peamiselt viimasele. Peamine eesmärk oli Teatro Olimpico aga selle külastamiseks s

Keeruline on kui valikuid on ja keeruline kui neid ei ole... Leidsin täitsa juhuslikult poest meeldiva jope, tegelikult korraliku shoppajana käisin osturallimas no ja siis sattusin peale. Ostmiseks kulus 3 päeva - üks päev välja vaadata, teine päev kinni panna ja kolmas päev osta.  Võib-olla oleks ka kiiremini läinud, kui oleks märganud, et see ka soodustusega. (seda sain alles ostes teada). Nüüd peaks talveks varustatus enam vähem olema :) Aga veel ei ole talv ja  kevad-sügiskingi ei ole leidnud - suht lootusetu tundub see olevat.  Mida ei ole seda ei ole, seega tuleb vastu tahtmist saapad jalga toppida. Eestis, kus saabastega niikuinii pea pool aastat käima peab- no ei tahaks, aga valikut ei ole. Kevadel ei müüda normaalses valikus kingi, sügisel ei müüda- millal siis müüakse? *** oh no ja veel tahaks miljonit asja, uut telekat ja telefoni ja tahvelarvutit ja ei tea veel mida. Tõenäoliselt ei osta ühtegi neist - no ei suuda valida, mida  rohkem vaja oleks :) Kuigi mobla ostmiseks

Viimased 2 nädalat oli ootamist täis, vahepeal tekkis juba tunne, et see vähene kord, kui minutitega ära otsustasin jääb kuhugi mujale toppama. Nüüd jälle veidi üle 2 nädala oodata, aga see juba hea ootus.