Vähem on parem aga tee selleni ei ole nii lihtne. Mingi hetk tundsin, et asjad koormavad mind. Korter oli väike ja pidevalt olin stressis, sest kas ei leidnud asju üles või asjad vedelesid jalus ja neid ei olnud kuhugi panna. Samas asjadest loobuda ei osanud, ei tahtnud või ei suutnud. Pigem aja jooksul kogunes neid juurde. Kuniks jõudsin tõdemuseni, liigsed asjad on probleem ning 10 aastat kapis seisnud teksasid ma kunagi kandma ei hakka, st tuleb ära anda. Mitu kotitäit riideid sai sorteeritud ja taaskasutusse viidud/ära antud. Umbes samal ajal sattusin kuulama ka The Minimalist podcasti, saades aru, et tee minimalismini saab mul olema keeruline. Kuidas ikka loobuda asjast, mis on korralik ja mida võib-olla kasutad ka. Praktiline kokkuhoidlik inimene, eks. Pooleteist aastat tagasi kolima hakates sain aru kui palju mul asju on, esialgu alahindasin ja tellisin vajalikust palju vähem kolimiskaste. Kolitud sain, uues kodus ruumipuudus ei kummitanud niiväga ka (algul küll ei olnud möö
Vist tuleb lühemalt teha, muidu ei jõua ikka lõpuni. Vicenzast edasi sõitsin Padovasse, see siis oli üks kahest linnast, kus olin varem käinud. Kuna eelmine käik oli põgus ja kauges minevikus, siis otsustasingi Padova reisiprogrammi lisada. Seda, et Padova nii suur on, ma muidugi ei mäletanud :) Sai linna vaadatud, veidi mööda poode kolatud, otsitud kohta, kus jalgu puhata (isegi pargis olid kõik pingid hõivatud). No ja oi kui väsinud jalad õhtuks olid. Järgmisel päeval sõitsin edasi, no kui geograafiliselt täpne olla, siis tagasi, Desenzano del Gardasse. Hotellis sain jälle kähku toa kätte - tuba oli nii suur, et mõnes hotellis on tuba sama suur kui selles toas eesruum riidekapiga.
Veidi puhatud, otsustasin, et pärastlõuna sisutamiseks oleks tore Veronasse minna. Mõeldud, tehtud. Verona on juba selline linn, kuhu ma lihtsalt satun :) Järsku miski maagia - esimene kord jäi esialgne bussireis huviliste vähesuse tõttu ära ning asendusreisil oli Verona sees, teine kord pidi hoopis Veneetsia olema. Veronas oli kõik tuttav, nagu ei olekski 10 aastat viimasest korrast möödas. Ainult turiste tundus umbes 3 korda rohkem olema. Muidugi, kui peatänavast kõrvaltänavasse minna valitses seal tühjus. Aga need inimtühjad tänavad mulle meeldivad ja siis muidugi Adige äärne. Loomulikult sai ka uusi nurgataguseid avastatud :)
Comments