iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Kõverate puudega on mul oma lugu - aga tollest kõverast puust on pilt ainult diapositiivina... Puu oli mänd ja Saaremaa, aega on sellest juba oi kui palju möödunud... Tegelikult oleks sellest ammusest reisist veel üks kõver(peegli) pilt - see kus pildi peal on kõik reisist osavõtnud ja mina veel topelt - no smenaga sai selliseid trikke teha ilma photoshopi kasutamata. Teed ülesse ja alla on enamjagu kõverad... kunagi olid need rajad täis saginat, nüüd valitseb siin tühjus, vaid mõni üksik kohalik ja turist satub siia... Tuneesia ja kõverad teed on nagu ussid, mis mööda maad vonklevad... Jordaania Wadi Mujib Ja kõverate teede puhul on alati huvitav, mis on kurvi taga. Ja vahel on tunne, et tee lõppebki ära... ja hakkab siis jääle kusagilt. Ja eriti kõverat teed pidi sai see postitus üles, kõigepealt kõverteed kaudu sisse logitud bloggerisse, siis maadeldud piltide ja teksti lisamisega... kuni internetiühendus katkes ja osa juba lisatust kaduma läks...

Kõik need pildid on tehtud esmaspäeval. Hanged on meil katuseni kas lumelükkaja üritas ära peita viitasid? No avaturg tundus küll esmaspeäva hommikul pigem kinni kui lahti, st värav oli ainult praokil ja ühtegi kauplejat küll ei paistnud. Pea-aegu nagu talv, ainult Emajõgi ei ole jääs Autod on meil valged... Veel esmaspäeva õhtul leidus tänavatel selliseid autosid

Tegelikult mina tellisin lumesaju ja talvise ilma, lihtsalt mõningaid traditsioone tuleb pidada ;) Kusagil nii umbest 11-12 aastasena ajasin maja ümbert lund, lootuses et külalised maalt ikka tulevad - aga muidugi oli sealkandis lund oluliselt rohkem ja liikuma nad ei pääsenud... Kellele mida - valgeid jõule või valget sünnipäeva, no jõuludega on mul palju vastakamaid mälestusi aga lumesadu sünnipäeva ajal on nagu väike traditsioon - statistikat ei ole aga mäletamist mööda on lumiseid sünnipäevi ikka hulgi olnud. A jah, täna ma ole juba nõus jõuludest kirjutama 26s juba. Minu jaoks jõulud enne sünnipäeva on tabuteema, igasugu jõulustaff pooles novembris ajab mind lausa marru. Tegelt nüüd ma olen ametlikult "senior" vähemalt veneetsia transpordikaardi kategooriaid arvestades, ei lahe oli oma "juniori" staatust oktoobris nautida... Tänud kõigile, kes mind eile meeles pidasid :)

Algul oli küll tunne, et operatsioon tuisk lõppeb enne kui jõuab alatagi - mütsi leidsin viimasest kilekotist*. Aga müts leitud võis õueskäik alata, algul polnud vigagi tuul oli tagant. Lahe oli täistuisanud liiklusmärke vaadata - no selge, et tänase ilmaga keegi jalgrattaga ei sõida... Tegelikult, nagu tagasiteel selgus, ei ole jalakäiminegi lihtne - kui märg jäine lumi vastu tuiskab on nähtavus null ning täistuisanud lumes on raske taibata, kus kõnnitee läheb... Pärast aknast välja vaadates avanes selline pilt, tegelikult avaneb praegugi kuigi veidi pimedam on. Kes värvis taeva lillaks? Jah, selline ilm ongi ilusam aknast vaadates. *seoses sellega, kellel on kappi ära anda Tartus ja kes saaks ka transpordiga aidata? Nu ma ei leia mööblipoodidest meeldivat kappi, või kui siis rahakotile ülejõu käiva hinnaga. Aga lihtsalt kapi pärast ei tahaks mittemeeldivat ka osta, noh iseasi kui tasuta saaks...

Panin eile pizza ahju ja tegin arvuti lahti ning lugesin, et sellenädalane fotojahi teema on isetehtud asjad... Seega, polnudki vaja muud kui pilti teha, ei mingit vanades piltides tuhnimist. Homme saan esimesed isekootud sõrmikud kätte panna. Labakindaid olen ennegi teinud, aga sõrmikute kudumise kunst tundus alati nii keeruline, et ei tihanud ette võtta. Kinnaste kohta võiks öelda ka kaua tehtud kaunikene, sest alustamisest lõpetamiseni kulus kõvasti üle poole aasta, no kes see suvel ikka kindaid koob...

-Naised armastavad alati kalleid läikivaid asju... - Jah, nagu näiteks kiilanevaid pankureid

Täna hommikul oli tahtmine kohe kuhugi sõita kus soojem on, ma olin nõus isegi mööndustega - st piisaks ükskõikmillisest temperatuurist üle 15 soojakraadi ja üsna suva oleks kuhu... Ja valgem võiks seal ka olla. Noh, esimest lund sadas aga hoolimata maad katnud õhukesest lumekihist oli nii pimmeee, isegi juba pimedusega harjunud mind šokeeris pimedas ärgata...

Tüüpiline tuulepea nagu ma olen, olin unustanud ühe varjupildi ära, just selle, mis varju pärast tehtud. See uhke pitsist päikesevari püüdis pilku Burano saarel. Tegelikult võiks pildi pealkiri olla vari varju all vms. * * * varjuteema ongi selline mis paneb mõtlema... Miks juhuslik varjupilt on nii lummav, miks peegeldus näib tegelikkus, miks mõni vari on tähendusrikkam kui teine, kuidas mind Wadi kõrbes unenäo vari jälitas... Ja jah, unenägu... Ma nägin paar ööd tagasi unenägu, eksju unenägu on meile öine vari, mis mind nii ära kohutas, et ei tahtnud enam edasi magada - aga niipea kui voodisse tagasi läksin ja silmad sulgesin nägin ikka edasi sealt kus pooleli oli jäänud. Unenägu ise oli niivõrd ebareaalne ja sürreaalne, et isegi magades sain aru, et see on õigest unenägu aga ikka oli hirmus. Nii jube, et hommikul kulutasin kogu energia, et unenägu unustada - see läks õnneks, aga unustada seda tunnet - vaat see on keerulisem... Mind kohutas unenäo juures ka see, et tegelikult polnu

Algul arvasin, et nagu ikka ei leidu mul midagi asjakohast fotojahile. Aga siis meenus, et viimasel paaril reisil tuli päris lahedaid pilte. See pilt on meenutus Tuneesia kõrbest. Ilma varjudeta oleks lihtsalt üks ebaõnnestunud klõps kaameli seljast, või kes see mäletab, ehk pildistasingi varje? See foto Doodžide paleele jättis mulle kohe mulje, et eesseisev kuju on vari. Kus on maa ja vee piir? Kust algab vari? Pildistatud mitte Eesti soos, vaid hoopis Torcello saarel. Neil on Veneetsias veepeegelustest ja varjudest veel vähe, et vaja neid ka kunstliklikult lisada... Üks tüüpiline veepeegeldus Veneetsiast... Koguaeg sind luurab vari, kas maal või vees... Hommikul , kui päike madalal... See salapärane tume laik on pilve vari, vaade seekord Jordaaniast Nebo mäelt. Pilve-varju mäng Wadi Rumi kõrbes... Kes see saatis pilved kõrbe? Selle omapärase värvide mängu lõid erinevat värvi liiv ja pilvevarjud. Mis on liiva töö ja mis pilve tehtud, see vajab mõistatamist.

Täna oli 12,5 kraadi sooja e kõige soojem (teadaolev) novembrikuu 11nes päev, mis Tartus olnud on. Seepärast oligi imelik õues, tõmbasin harjumuspäraselt kindaid kätte ja kuidagi soe oli. Ma just eile õhtul sain elu esimesed isekootud sõrmikud valmis - kauatehtud esimene talleke, mis ikka aiataha läheb :-) St lõngajupid tuleks veel ära peita, aga siis oleks nagu valmis kätte panekuks, aga milleks... Ja üldse läks soojaks minu kiuste, ma plaanisin täna hommikul helistada santehnikule, et radikas ei lähe soojaks. Noh aga mida praegu helistada, kui torudki jahedad - muidugi radiaator ei saagi soojaks minna. (Mulle lihtsalt tundus eelmise nädala lõpul, et küttesüsteemi torud on oluliselt soojemad kui radikas ise). Tegelikult mulle siiski meeldib soe rohkem kui külm :-)

Vahepeal tõuseb ka Eestis päike - esimene nädal oli küll tunne, et olen polaaröösse saabunud. Täna säras päike taevas ja tegi tuju heaks. Ja üldse, muidki häid uudiseid kuulis - kuigi ma enne ei usu, kui asi käes... Aga veel Jordaania reisile tagasipilku visates... Miks mulle meeldivad maanteed läbi kõrbe, kus enamasti vaadata pole nagu mitte midagi? Võiks ju olla sama igav, kui Tartu-Tallinn tee, aga erineval viimatimainitust naudin ma sõitu kui mõlemal pool laiutavad kõrbeväljad... Aga tegelikult on Jordaania maastik vaheldusrikas, korra silm väsimusest kinni vajub ja juba oled midagi olulist maha maganud - noh, tundub nagu kilomeetrid ja kilomeetrid samasugust maastikku ja siis äkki hoopis midagi muud. Jordaania kohalik ja kohustlik giid oli näide sellest, milline giid ei tohiks olla. Mitte giiditeadmiste poolest, kindlasti teadis ta palju ja tegi oma tööd innuga, aga... Noh isegi kui grupis on üle 30ne inimese, on tegemist täiskasvanud inimestega ja mulle küll ei meeldi giid, kes i