iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Mis sest, et täna 30nes ja uue aastani on rohkem kui ööpäev, nautisin just tulevärki. Ok, nautisin on selle kohta palju öeldud, aknast paistis vaid veidi rohkem kui kuma (ja rõdule ei viitsinud minna). Terve päev on juba harjutused käinud, vähemalt paugutamist on kuulda olnud. Ei, mulle tegelikult ilutulestikud meeldivad - kui nad toimuvad nii kaugel, et kena vaadata aga pauke ei kuule. Ja ma poes turgatas pähe mõte, et ma ei saaks kunagi üksi vahuveini juua, juhul muidugi kui ma kusagilt lahket pudeliavajat-isikut ei leia. Lendavad pudelikorgid ei kuulu mu lemmikute hulka ja igaks juhuks varjun teise ruumi või vähemalt kuhugi nurga taha. Igal ühel oma foobiad...

Eks nii see ole, kui ikka kohe ei kirjuta, siis läheb tahtmine kirjutada üldse üle :-) Aga siis joonistan, eh seda ka mitte, aga siinkohal kaks pildikest Tallinnast. Mina, kui rõdu-inimene ei saanud seda pildistamata jätta... Huvitav, kas sel rõdul (just sel vahepealsel osal) ka mingi praktline väärtus on?

Tegelt tahtsin ikka täna ühte, teist ja kolmandat kirjutada. Üle pika aja. Aga hetkel tundub see nii tühine - ei ole hea teleka pulti klõpsida, võib minuti jooksul teada saada mitu kurba sündmust (see on nii minu moodi kõigest sellisest juhuslikult, nagu möödaminnes, teada saada)....

Mind on alati hämmastanud inimesed, kes mõnd asja väites on selle tõepärasuses kindlad vaid väites "aga lehes kirjutati". No, eriti kui tegu mingi kollase kobrulehega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, vaid hoopis sellest kuidas ma ise kirjutatu orki oleks läinud. Tahtsin juba siia pankade (st. panga) aadressil sõimukirja kirjutada, üritasin välja nuputada, mis valemi järgi intresse makstakse... Aga täna olen segaduses - kas internetipank paneb lihtsalt pada- no ei saa kogunenud intress ja arvestulik väljamakse kuidagi sama olla, kui hoius peaks veel 12 päeva intresse koguma... Aga eks aeg annab arutust, kuu lõpul pastab kui summa laekub. Ah jah, mõtlete no on rikkur, et siin hoiustab ja puha - nagu rantjee juba. Tegelt hoopis vastupidi, kui võimalused oleks, siis hoopis kulutaks. Muidugi õilsa eesmärgi e kodu nimel... aga vaat sellist summat pole igakuiselt kuskilt võtta, millega laenu maksta :( :( :(

Ee, täpsemalt määratledes muidugi juhtus see ikka juba tänase kuupäeva sees aga kui eile öösel poleks seda teinud, siis täna õhtul tõenäoliselt veel hullemaga hakkama saanud. Tahaks kohe kuhugi ära, lihtsalt. Hea et hetkel juba nii kapsas olen, et kahte blogi korraga lugedes võttis hea mitu hetke aru saada, et kahe erineva blogiga on tegu...

Ei päris hull lugu kui uni ei tule... Juhtub seda äärmiselt harva ja mis teha, et siis ära pööran :-) Noh tuju ka kehvemapoolsem, vaja kuidagi seda tõsta eks. Nii ongi vastikus ja märjas detsembripäevas (või öös) ka midagi ilusat mida järgmisest aastast oodata. Appii... see on muidugi nii kaugel, aga ikkagi...

Ma peaks ju aru saama, kuidas inimesed praegu panevad paika oma järgmise aasta plaane nt mida teha augustis või oktoobris 2008.. Aga mulle tundub see aeg nii kauge. Ometigi kiusatus on suur- nii ma siis kohe hakkan kalendrit vaatama ja mõtlema.

Hakka või tõesti uuesti bussiga sõitma... Annelinna majade vahel - see, et mõni auto jalakäijale teed annaks, seda juba ei juhtu. Loomulikult on autojuhtidel nii kiire, et jalakäijad on segav takistus. Üldiselt tean seda ja ei üritagi autodele teele ette trügida, aga täna vaatasin, et näe auto veel küllalt kaugel, ilusti jõuan enne üle. Noh jõudsinki, aga sealjuures miskipärast autojuhile mu "jultumus" ei meeldinud ja ta andis signaali. No muidugi ei saanud ju ta gaasi kohe põhja vajutada, seda tegevust segasin jah... Samuti on õueala märk lihtsalt selline ilus pilt, mis autojuhtide arvates millekski ei kohusta. Eksperiment käib, ühtegi LE-d täitvat juhti ei ole veel kohanud. Aga see on teine teema (ma ei tea, kas tänase sündmuse kohas on õueala märk või mitte - aga homme vaatan järele. ja kui on - siis täna olin isegi leebe autojuhi suhtes) PS. mis puutuvad siia mustad autod? No mõlemad autod on just seda värvi olnud...

aTIfVPyqZp

Tegelikult on päevad ja ööd liiga pimedad ;) Hommikul ei andnud jalakäijale, kes ootas ülekäiguraja juures teed, sest praeguse sombuse ilmaga harmoneerus tema hallikas-pruunikas-beežikas riietus täielikult ümbrusega. Pärast jälgisin ümbrust kui mängus leia pildilt 10 erinevust... Jalakäijad jäid terveks, said üle tee ja nende riided jäid puhtaks ja kuivaks ka. Õhtul ise jalkäijana üritasin oma mustas riietuses teha kõik endast oleneva, et mind näha oleks - jälgisin, et helkur oleks õigel pool ja ilusti välja paistaks. Ja ometigi... äärepealt oleks õhtul auto alla jäänud ja just sebra peal. Õnneks vähemalt jalakäijana on reaktsioon hea ja pääsesin ainult kerge ehmatusega. Seda, mis põhjusel see autojuht mind üle tee ei tahtnud lasta, tuleks muidugi tema enda käest küsida. Noh võimalus on, et ta tõesti ei näinud - aga kui tee kõrval toimuvat ei jõua jälgida siis vaata vähemalt tee peale (mitte ainult eessõitva auto tagatulesid) ma nimelt olin juba keset teed. Aga isegi kui ta mind e

Ma ainult magaks, magaks ja magaks.... Praegu kah tahaks voodisse... Ja siis, öösel, istun ma üleval sest mul on köhahood. Seoses köhaga, mis ülimalt suurima tõenäosusega on allergiline ja akriveerub igasuguste (kemikaalide) lõhnade peale, on mul tulevikus valikuid palju vähem. Ma ei saa endale osta ühetoalist korterit, millel ei ole rõdu - kus ma siis pesu kuivatan? Seega valikud on - kahetoaline korter (millele rahakott kindlalt peale ei hakka) või ühetoaline aga rõduga. Esialgu peab muidugi välja mõtlema nipi kuidas saaks laenu võtta ja eriti seda tagasi maksta muidugi, seega kuivatan pesu üürikorteri elutoas või rõdul. Ja saan vahepeal tolmulesta-allergia ka iidvanast voodist...

Mis teha kui pea ei võta - noh jalad aitavad... Kõigepealt suutsin hommikul unustada perearsti õe käest küsida, mis kellani on polikliiniku registratuur lahti. Päeval oli asja välja, sai haak sisse tehtud ja vaadatud - kella 18ni. Oi kui tore, saab veel pärast tööd retseptide järgi lipata. Ja mis te arvate, et ma pärast tööd seda veel mäletasin? Kaugeltki mitte, retseptid meenusid alles siis kui bussis olin ja buss just peatusest välja sõitis. Pilk kellale ütles, et kui järgmises peatuses maha lähen siis jõuan veel tagasi minna. Mida ma siis lörtsisajus ka tegin - no esmaspäevaks oleksin retseptide olemasolu/vajaduse nende järgi minna üleüldse unustanud. Tulemuseks olid märjad jalad (kus ***** kohas müüakse normaalseid saapaid, mis ei maksaks hingehinda ja oleks sealjuures välimuselt kenad ja soovitavalt veidi pikema säärega - ma tean, see on mission impossible) ja valutavad sääred (see võib muidugi eilsest stepperi kasutamisest ka olla).

Must või valge? Hea või halb? Ja veel tuhandeid variante kahe äärmuse vahel. Eriti seda viimast. Viimased päevad olen küll veidikenegi mustvalgemat maailmapilti igatsenud...

on hetki, mil tahaks rääkida paljust... aga sõnad tunduvad kuidagi liigsed. Milleks, sellel kõigel on sisu vaid minu jaoks, teistele on see mingi igav seosetu heietamine...

Tegelikult ei ole veel talv käes, aga enamus siinsetest põhjustest kõlbab nii 3/4 aastaks * on pime Asi ei ole isegi mitte päeva pikkuses (lühisuses) vaid pidevas pilves ilmas, mille tõttu nagu valgeks ei lähe. Mida enam ilma päikeseta päevi seda rusuvam on. * on külm Kogu aeg peab riideid selga toppima ja käima nagu kubujuss * talveriided ja saapad on maksavad rohkem kui suveriided ja kingad. Ausalt talveriiete muretsemiseks peab olema rahakott puuga seljas, normaalne jope maksab vähemalt 1500-2000 eek ja mantlit vist enam alla 3000 ei leia, vähemalt sellist mida selga sünniks panna. Esialgu oli plaan endale see sügis mantel muretseda, vähemalt kevadel mõtlesin nii aga minu õnnetuseks või õnneks pole ma ühtegi (hinnast sõltumata) sobivat eksemplari poes kohanud. No nii ma käingi igati kulunud sulejopega, mis sulgi ajab ka. Noh ja saabastest ma ei räägi parem, tavaliselt hinnasildist kaugemale ma ei jõua st proovima ei hakkagi. Õnneks valitseb kingapoodides samasugune ikaldus kui riide

http://www.travelpod.com/traveler-iq/ Seal saab kaeda, kui head või halvad on geograafia-alased teadmised. Ja muidu lõbus ajaviide :) Mõned variandid proovisin läbi, maailma tundmine oli enam-vähem, pärast paari korda õnnestus level 11 ära teha. Samas omal ajal oleks kindlasti libedamalt läinud, peab vist maailma atlase ette võtma. Euroopaga oli ka ok, viimast levelit ei saanud läbi - on neil va inglastel vaja kõike oma keelde panna ja see viimane oli ka keeruline niigi. Teab keegi kus asub Saldus? Mina sain teada, et Lätis. Maailma lippudega läks ka kuidagi, kuni Okeaaniani (Aasiaga panin ka palju puusse, aga läbi sain) - no mul õnnestus kümnete tuhandete asemel alla 100 punkti saada. Aga samas oli tore vaadata, missugune on Nauru lipp näituseks. Piltide tundmist proovisin ka, aga aasia (kõrghoonetega) linnadele ei saanud pihta. Piltide tundmise juures oli abistavaks ka väike vihje, mõnikord oli vihjest rohkem abi kui pildist.

Vaat ei tea, võimalik et Taani riigis pole miskit mäda. Siinkohal ei tahagi Taanist rääkida, pole nagu põhjust va see, et ma täna taanikeelsest tekstist üritasin aru saada aga ei saanud. Tegelt huvitab mind palju rohkem kes see meie kortermajas nii palju prügi tekitab. Jah juba korra oli sama lugu, aga nüüd on asi lausa kriitiline. Prügikonteinerit tühjendatakse meil teisipäeval. Juba mitu nädalat saab prügi ära visata kõige rohkem laupäevani, siis on konteiner täis ja tuleb teisipäeva oodata. Eelmine nädal täitus kast juba reedeks nii, et nädalavahetusel "ilutsesid" konteineri ümber prügikotid ja lahtine praht. No ei jäänud muud teha kui tänast oodata ja täna prügikottidega konteineri juurde jõudsin, oli esimene mõte - prügiauto on tulemata jäänud, mingid mustad kotid olid ikka prügikasti kõrval. Ei, konteinerit avades selgus siiski, et tühendamas oldi vahepeal käidud... aga juba oli pool konteinerist täis. Vaat nüüd ei teagi, mis saab - tõenäoliselt homme veel mahub midagi

... ehk kuidas mul täna ost tegemata jäi Kaubamajja minnes polnud mingit shoppamisplaani, vaid veidike ringi vaadata. Aga märkasin kirja, et Oliveri tooted on 20% odavamad, kui osta kaks... ee mulle ühed puksid täitsa meeldisid ükspäev ainult hinda põlgasin kalliks. Aga võib-olla tasuks siiski ringi vaadata? Leidsin pükste juurde sobiva vesti... ja ma ei saa eitada, komplekt nägi seljas kena välja. Arvutsin umbes, palju see soodustus mulle annab ja otsustasin ära osta ning sammusin kassa juurde. Ja siis kuulen hinda. No mida?!? See on ju ainult partnerkaardi soodustus. Küsin siis, et mis värk on - et neile toodetele pidi kehtima 20%. Müüja siis seletas, et vaid Oliveri kaubamärgi toodetele mitte sama firma OS kaubamärgile. Appi, kust ma seda pidin teadma! Nii palju raha ei olnud aga plaanis kulutada - ja nii mu ost pooleli jäigi... * * * Keegi teab, millal ostuöö tuleb? Peaks nagu millagi novembi algul olema, vähemalt eelmine aasta oli.

Huvitav, millist diagnoosi valida - kas vanadusnõtrus, alzhaimer, skreloos või veel miski? Igatähes puudub mul igasugune omandamis- ja õppimisvõime... Ma kas unustan kõige elementaarsemad asjad või siis isegi teades, kuidas peab, teen ikka teisiti st valesti... Jutt ikka autosõidust e selle õppimisest. No ma ei tea, mis mul viga on :( Täielik saamatu kobakäpp ilma mäluta ka veel. Ei teagi, mis teha. Saab must üldse asja? * * * Ja mis mul üldse peas oli, kui hommiku kella 8ks sõiduaja panin? No ma ei saa hakkama isegi mitte keset päeva, ammugi siis veel hommikul poolenisti magades.

Esmaspäevast muudeti jälle linnaliinide sõiduplaane, vastavalt elanike esitatud kaebustele ja tarkade trantspordikorraldajate enda äranägemisele. Eile suurt miskit ei taibanud - hommikul bussipeatuses uut plaani silmitsedes ei hakanud midagi silma, üheksaks tööle on ikka sama, graafik muutmata (st parem jääda mõni minut hiljaks kui kannatada täistuubitud nr 1 bussi). Aura juures oli jah uus peatus tehtud ka... Aga täna... mul õnnestus (tänu talveajale vist) selle va neetud nr 1 peale jõuda, noh kuidagimoodi sai tagaotsas seistes enamus teest juba läbi (ullem rahvapundar oli õnneks keskmise ukse juures) kui buss ühes peatuses lihtsalt otsustas mõni minut seista. Ei mis ses seismises nii hullu ikka - võib-olla oli graafikust ees ja tegi aega parajaks, eks. Aga täna oli ju bussijuhtide tunnine streik ja mitte keegi ei olnud suvatsenud uudistes mainida, et see juba varahommikul ära toimus. Seega esimene mõte oli küll - noh mis, nüüd streigivadki või. Õnneks siiski paari minuti pärast b

Ega eriti midagi ei olegi... St sügis on käes ja järjest külmemaks ja pimedamaks läeb, aga mis uudis see kah on, iga aasta kordub enam-vähem sama. Aga üdiselt kõik kulgeb samamoodi nagu enne, töörütm on lõpuks käes. Võttis natuke rohkem aega kui tavaliselt, eelmine nädal oli muid asjatoimetusi, mis nädala ikka selliseks mitte päris töönädalaks tegid. Autokoolis käin edasi ja õppesõidus ka pärast nädalast pausi. Ee, sellest ma parem ei taha rääkida... a) no ma ei ole vasakukäeline õigemini küll jalaline (märksõna sidur) b) ma ei suuda jalakäiana ka tabada täpselt momenti millal roheliseks läheb, selge see, et foori alt nii käbedalt minema ei saa kui vaja (kurat, käik ja ikka sidur ka) seega c) ma tahan automaatkastiga autot. Seda viimast ma muidugi enne ei saa kui load käes - nagu surnud ring või. Ime, et õpetaja vastu peab minusugusega - mul endal oleks juba ammu üle visanud mõni endasugune. Mul siiski õnnestus ühte märki rohkem näha kui tal - nimelt asula lõpumärki (kes meist

No hommik see esimese tööpäeva hommik pärast puhkust oli kohe nii loodud, et õigeks ajaks tööle jõudmisest ei tulnud midagi välja. Tegelikult edenes asi päris edukalt kuni bussipeatuseni - isegi õigel ajal sain voodist välja ja enam-vähem õigel ajal ka kodust minema. Ja siis, majade vahelt välja jõudes - mida pekki - mis siin toimub?!? Autode rida ulatus kuni Kaunase pst-ni, esialgu asi veel edenes - mingi buss laekus, pikalt arutamata mis kellane buss see olla võiks astusin peale... ja siis kui buss juba peatusest välja oli sõitnud, mõtlesin, et vaataks kella... Oi *** ma unustasin mobiili laadima. Ei, laadima ei tahaks ikka terveks päevaks jätta- seega tuli üks peatusevahe bussis loksuda. See võttis muidugist tavapärase 2 minuti asemel aega oma 10 minutit või nii... ja seoses mobla järgi minekuga oli viimanegi lootus õigeks ajaks tööle jõuda haihtunud. Muideks mobla järgi minek tasus end ära, sest muidu oleksin asjata õppesõitu läinud - õpetajal miski probleem ja just siis helistas k

Kaasaegne elurajoon – haljastust pole ollagi, naaberkruntidel käib alles vundamendiehitus Logistiliselt heas kohas – raudtee või mõni suurem autotee on kohe kõrval Kaasaegne planeering – kõik on avatud, panipaikasid pole, maja kajab nagu kirik Huvitav planeering – mingi tõsine käkk on kokku keeratud Eksklusiivne sisekujundus – maast laeni täis odavat kitši Tolmuvaba tee – vihmase ilmaga ei tolma (natuke mudane ainult) Looduslähedane asukoht – vähemalt muru on krundil olemas Ehitusjärgus elamu – viimased kaks aastat pole keegi midagi ehitanud Kõrgelt hinnatud piirkond – kes hindas, ei tea Vaikne koht tupiktänava lõpus – talvel roogid lund nagu segane Valgusküllane maja – suured aknad, ela nagu akvaariumis ja küta ennast lolliks 10 min autosõidu kaugus kesklinnast – kui sõita laupäeva hommikul kell 4.00 Hea hind! – müüja jaoks, loomulikult Uus hind! – eelmine hinnasoov oli veel utoopilisem Viimane võimalus selle hinnaga osta – homme on juba odavam Miljööväärtuslik piirkond

Kui öeldakse, et hommik on õhtust targem, siis seekord vastupidi - õhtu hommikust. http://www.postimees.ee/111007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/288775.php

http://www.postimees.ee/111007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/288727.php Vaat selline "tore" uudis siis Postimehest. No ma ei või, see on ju täielik nöörimine. Võtame 50 eeku ja paneme oma tasku aga millegi eest ei vastuta. Ok saad miski paberilipaka, et näed see on sinu kott, võib-olla on kindlam kui senini, kus lihtsalt panid pakid pagasiruumi ja pärast ise võtsid välja. Aga... küsimusi tekib seejuures mitmeid. Esiteks, kas bussijuht siis hakkab valvama, kui pagasiruum lahti on? On see 50 eeku selle eest? Vastasel juhul, kui pagasiluugid on pärani ja bussijuht bussis pileteid müümas või niisama aega parajaks tegemas, pole sel küll mingit vahet ons pagas kuidagi märgitud või mitte. Noh, võib-olla isegi hullem, sest siiani olen ikka üritanud ise ka silma peal hoida aga kui maksan ei viitsi küll enam kullipilguga pagasiruumi esist passida, pigem väljas seista jms. Teiseks - no mida summa see 1500 eeku on mis tagasi makstakse kui pagas kaduma läheb? Ainuüksi mu uus kohv

prrr... siiani on ilmaga enam-vähem vedanud, aga homseks lubatakse lund lausa. Ai ma ei taha... Ok, kobin nüüd välja, praegu ei saja õnneks isegi mitte vihma.

See võib mulle isegi meeldima hakata. Mis siis, et ikka veel nii saamatu olen, aga ehk polegi nii lootusetu :-)

1. Kas sa said nime kellegi järgi? Pigem millegi, ehk päeva järgi. 2. Millal viimati nutsid? Tõenäoliselt mingit liigutavat filmi vaadates 3. Kas sulle meeldib su käekiri? Väga ei meeldi, aga pole sellega ka kunagi hiilanud. Kuskil teises klassis laua peale tunde istunud (ee, ainus kord ka kus pärat tunde olnud). Elagu arvutid :-) 4. Mis on su lemmik lõunasöök? Pea-asi, et süüa kõlbab, lõunaks küll lemmikuid ei ole, kui siis juba õhtuks. 5. Kas sul on lapsi? Ei ole ja nii pea ei plaani ka. 6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Miks mitte? 7. Kas oled tihti sarkastiline? Teiste jaoks jah aga olen lihtsalt liiga otsekohene vahel 8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? Ei, keegi pole pidanud vajalikuks ka. 9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Ee, kui prille ei peaks kandma, siis jah. 10. Millised on su lemmikmaisihelbed? Ei ole lemmikuid, pea-asi, et piimas piisavalt ligunenud on. 11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad? Ikka 12. Kas pead end tugevaks? Mis mõttes?

Juba aastaid tagasi, kui end blondiks värvisin, hakkasin end üha "blondimana" tundma. Asi on aastatega muidugi edasi arenenud ja allakäik on ikka täielik olnud, täna õppesõitu tehes jõudsin veendumisele, et hullemaks on raskem minna. Sellest, millega täna hakkama sain võiks lausa romaani kirjutada... Aga, vasti kusagile sahtlinurka... Palun siinkohal vabandust kõigilt teistelt autojuhtidelt kellele täna ette jäin, ma absoluutselt ei tahtnud ju, aga pea iga kord kukkus kuidagi kehvalt välja. Ja homme jälle sõitma, tark juba õpiks ja mõtleks tõsiselt, kas ikka on vaja rooli taha ronida.

Kütavad, lõpuks ometi :-) Kui hommik möödus veel hambaid kliristades ja vandesõnu kulutades, siis nüüd on radikad soojad ja täna saab ilma saja tekita põhku pugeda.

Ei mul ei valuta ei selg ega hammas, lihtsalt proovisin eile õhtul kinnisvarakuulutusi lapates mõtteid autosõidust eemale juhtida. Esiteks, muidugi ei õnnestunud. Teiseks, no mille hea pärast ma neid kortereid vaatan, korteriostuks niivõinii vahendeid ei ole (isegi lotopilet jäi ostmata).

Töh, hetkel on küll lootusetuse tunne- ei ma ei saa auto juhtimist selgeks :-( Aga järgmine nädal jälle sõitu, ega ma nüüd pärast kahte päeva alla ka ei anna. Noh, auto valitsemisega tulin paremini toime & vastutulevad autod ka ei kohutanud enam ja isegi mööda väikseid tänavaid sai linnas veidi sõidetud.

Et sõita polegi nii hull kui kartsin või siiski on? Mitte ei jõua selgusele... Ausalt pärast rohkem kui tundi väikesel õppeplatsil pööramist harjutada oli sirgel teel täitsa lihtne sõita, niikaua, kui auto vastu tuli. Siis võttis kuidagi kõhedaks - rohkem ikka hirm, et keeran ise mingi käki kokku või nii. Aga homme näeb, kas lõpututest parem- ja vasakpööretest ka miskit meelde jäi. Õpetaja on õnneks mõnus ja rahulik, juhendab hästi ja ei lase minu hetkelistest meeltesegadustest häirida. Ma saan autosõidu selgeks või ma ei saa? Tõenäoliselt vaevab see küsimus mind vähemalt järgmised paar kuud.

Magasin hommikul kaua, lausa äratuse võtsin maha (muidu on nii, et plaat hakkab ikka äratuseks mängima, ei viitsi seda laupäevaks-pühapäevaks välja lülida, lihtsalt vajutan nupu kinni ja magan edasi). Ai see on mõnus :) Siis lihtsalt nautisin ennelõunat, sõin rahulikult ja läksin välja. Isegi töö juurest käisin läbi - ei tegelikult mõnus on, kui ei pea ise tööd tegema. Aga rohkem ei kipu ka, on muudki teha. Ja siis lihtsalt jalutasin linnas ja tegin mõned pildid ka, vahepeal istusin Toomemäel - istumise jaoks oli ilm ikka jahe aga jalutada oli mõnus. Mööda poode käisin ka ja ostsin liiklusõpiku. Kulub ära, eriti arvestades, et täna hoopis mingit psühholoogilist uuringut täitsime ja järgmine kord ka miski liikluspühholoogia loeng vms (90% tõenäosusega jääb vahele, ma ei viitsi seda kuulata). Test oli iseenesest lahe - eriti tore oli muidugi seda täita puhkuse esimesel päeval - hetkel tundus kõik tõesti kõik nii muretu ja tore, kuigi tavaliselt see nii pole (eriti kui seda oleks pid

Eilne ilm lubas lausa lühikeste varukatega ringi käia - kalendrisse vaadates muidugi ei usuks, aga peaaegu suvine ilm meelitas nina toast välja pistma ning loodusesse jalutama. * * * Homseks on kah plaan - teha seda, mis enamikele eestlastele kummaline - lihtsalt sihitult linna peal lonkida :) Võtan kaamera kaasa, ehk õnnestub mõni huvitav kaader saada. Kui muidugi homme poisse ja pussnuge taevast alla ei tule - sel juhul tuleb liikluseeskirjale keskenduda... ja koguda vaimu esimeseks õppesõiduks. Ma juba põen palju vähem kui nädal tagasi, võib-olla polegi nii hull. Igatähes telefonis tundus sõiduõpetaja selline rahulik, loodetavasti on tema juures ennegi selliseid olnud, kes ei tea auto juhtimisest kohe mitte midagi. Eks ma siis teisipäeva õhtul jagan muljeid... kui tuju on muidugi... * * * Mul on puhkus :))) Nii ületöötanud olen, et võtab harjuda. Aga homme ma tööle ei lähe ja nii kaks nädalat.

Tore kui valikuid on, eks... aga kas alati? Eile oli mul valida peavalu ja allergia vahel. Peavalu on minu jaoks midagi nii harva ja ebatavalist, juhtub tavaliselt nii harva, et unustan eelmise korra äragi, seepärast valisin viimase. (Kogenud peavalude käes vaevlejad ei oleks tõenäoliselt minu suuresti nohust põhjustatud valukesest väljagi teinud...) Valiku põhjustas muidugi enda tähelepandamatus kunagi rohtu ostes. No kes mul muidugi käskis valuvaigistit ostes karbi pealt tekst korralikult läbi lugemata jätta- nu muidugi oli seal abiainena see aine, mille peale allergiline olen (kuna see rohu ostmine toimus õige mitu kuud tagasi, vist siis, kui tarkusehamba välja tõmmata lasin, siis täpsemaid asjaolusid ei mäleta, tõenäoliselt küsisin lihtsalt letist, sellest eksimus). Kogu selle tulemus on praeguseks vahetevahel valutav pea ja väiksed allegianähud... Ja allergiarohu jätsin ka ostmata, sest ei viitsinud allergiatablettide karbist hakata täpsemat kirja otsima või apteegi töötajat piin

Täna algas kalendrisügis ja ilm on sügise kohta üllatavalt ilus ning soe - no vähemalt selle järgi, mis aknast paistab ja ilmateates räägitakse, välja ma täna oma nina ei pista (ehk saab terveks nii...) Tegelt muidugi tahaks värvilist sügist pildistada aga see jääb vist kunagi tulevikku sest see aasta langevad lehed enne kui välja saan (või hakkab jälle sadama ja läheb külmaks).

Kui keegi on kusagil lippamas näinud mõnad Duracelli patareijänkut andge mulle ka teada - ma juan end hädavaevu toidupoodi vedada ja ka siis on tunne nagu oleks ei ta kus käinud... Ja üldse olen väsinud ja palavikus ka - totter sügisetõbi, mille puhul palavik püsib vähemalt nädala, ai kui tüütav on see ja lõpuks ka nohu (miks kogu haigus ei võiks tulla korraga vaid niimoodi jupphaaval - kõigepeal kurgukraapimine, siis mitu päeva mööda ja köha ning palavik veel hea mitu päeva ja siis kui köha tänu ravitsemisele-rohtudele möödas tuleb nohu- kokku juba poolteist nädalat). Ma tahan terveks saada ja tahan elektrijänkut ka, sest seda läheb tervena ka vaja - eriti just siis, sest praegu kulub peamine energia siiski soojusregulatsioonile. Katsu olla pea 38 kraadises palavikus kui toas on külm ja kütmisele keegi veel ei mõtlegi, noh öösel õnnestus vaid kolme teki, flanellpidzaama ja villaste sokkidega.

Lõin enne magamaminekut arvutis http://www.postimees.ee/ lahti ja ennäe imet- uudiseid on justkui palju aga tähelepanelikumal silmitsemisel lihtsalt samad kirjutised korduvad lehel mitmes kohas. Esimese hooga arvasin, et mina näen topelt - mingisugune haiguse kõrvalnäht. Aga ei olnud tegemist sugugi minu silmamoonutusega (jah, ma olen ükskord elus asju kahekordselt näinud ja siis oli asi ikka oluliselt tõsisem - palavikku pea 40 kraadi) vaid Postimehe uue moodusega suurendada netilehe mahtu... Kui nii, siis see on neil päris hästi õnnestunud - hiire rullikuga peab tükk aega kruttima, enne kui lehekülje lõppu jõuda. Ja tundub ju megapalju uudiseid olema, eriti kui kõiki pealkirju ei loe... Või on tegu tehnilise apsakaga ;). Aga see variant pole pooltki nii huvitav...

Ai, see asi meenutab järjest enam 6 aasta tagust haigust - köha on ka platsis... Loodetavasti mitte järgmised 6 enam kuud. Ainus positiivne asi senini, et mul veel ei ole (sülitan nüüd kolm korda üle õla) nohu.

Tahate teada, mis tunne on haige olla? Ei te parem ei taha teada, midagi toredat selles ei ole... Üldiselt tunnen end enam-vähem - a) kui püsin ühe asendis ja ei ürita liigselt energist e jõudu kulutada- teise tuppa liikumisega kasvõi. b) olen joonud ära tassitäie kuuma teed, neid tassitäisi on juba omajagu kulunud, aga viimasest on rohkem kui tund aega möödas - seega varsti jälle peab liikuma, et kööki minna. Ma ei tea hetkel ühtegi nippi, kuidas homseks terveks saada, sest olen täpselt samas seisus kui eile ja mingeid paremuse märke pole näha. Aga homme peaks autokoolis esimene teooriatund olema...

Eelmine nädal lootsin, et õnnestub tõve vastu võidelda, ja tunduski, et võitlus oli edukas. Aga see oli vaid näiline ja nüüd olen haige mis haige... Nüüd kodus ravitsemas ja kümne teki all (loe- kahe kampsuniga) noh ega siin peaks tervenagi kubujussina ringi käima, külmmm onn prrrrrrrr

ah jah, blogger on otsustanud vahepeal omasoodu mõelda ja vahelduseks osaliselt saksakeelseks muutuda :-) Kui vajutan "publish post" ilmub kiri Blog anzeigen ( in einem neuen Fenster )

Mis tähendab, kui te saate uudise teada reede õhtul? A) vaatate netis järgi, kas tõesti - jah, aga... tundub nagu mitte ikka lõplik.... B) ootate rahulikult esmaspäeva. Töh, oli mul vaja seda variant A-d... Nüüd olen lapanud igasugu lehekülgi netis mitte sugugi targemaks saades, ennast vihastades - kurat, miks kõik asjad kuidagi poolikult toimivad ja kusagilt ei leia infot, mida veel tegema peaks ja mõeldes kust üleeüldse peaks nõu/abi küsima...

Kuidas teile meeldiks asju ajada Tartu notari asendaja bürooga? Ei tea mulle väga nagu ei meeldiks... Nüüd loen vahepeal Jobu (e Eesti Ekspressi uut lisa)

Viimased paari nädalaga olen kardetavasti kaalus kõik selle tagasi võtnud, mis juunis samuti kahe nädalaga läks (e 5 kilo). Ma nimelt olen täielikus sõltuvuses viinamarjadest - muudkui söön ja söön ja söön... Ja mis selle tulemus muud on kui lisakilod kui inimene viinamarja(suhkurt) endale kilode viisi sissesööb? Tegelikult tühja neist kilodest, viinamarjad on niiiii magusad lähen parem söön neid edasi. * * * Ma põen seda sõltuvust iga sügis - ainus rohi on, kui viinamarja kilohind kusagil oktoobris kalliks läheb, et enam ei raatsi osta. Ma olen kunagi lapsena söönud ka 2 kilo viinamarju vähem kui poole tunniga- keegi, kaasaarvatud mina ei mõistnud kuidas see mul õnnestus. Nüüd naudin rohkem, aga õhtu jooksul kilo pole mingi probleem (näiteks täna). Eelmine nädal ükspäev oli lahe dieet mul - kurgisalat ja viinamarjad ja õunad ja viinamarjad - sellega õnneks kaalu väga ei lisandunud :)

Mis hingeelu arvutil?!? Aga kui üle öö miski toimima hakkab, mis pole pool aastat või nii toiminud, siis asi on küll kummaline. Nimelt ma ei pidanudki end täna bloggerisse sisselogima, et postitust teha. Kuigi varemalt pidin iga kord uuesti logima, hoolimata sellest et tegin iga kord linnukese, kasti "pea mind meeles", mingi päev tagasi oli eriti kummaline, kui ma sain olla sees automaatselt picasas (ma ei kusjuures ei tahtnud seda, sest mul on seal piltide hoidmiseks teine account) ja orkutis, mille mõlema jaoks kehtib seesamanegi google account, mis bloggeris aga vaat bloggerist viskas välja ka siis , kui IE korraks kinni panin. Ma juba arvasin, et see on mingi koha aura, sest taolise paroolide mittemeelespidamise probleemiga maadlesin ka varemalt vana arvutiga. Ja samas messenger ei taha jäkuvalt näidata, mida ma mediaplayeriga kuulan - ka see kiiks oli vanal arvutil. PS. ei muidugi ma olin liiga optimistlik, nüüd kui tahtsin järgmist posti kirjutada oli blogger mind ilust

Pilditöötlusprogrammid, isegi need kõike lihtsamad annavad huvitavaid tulemusi. * * * Aga hetkel huvitab mid hoopis kuidas teha tavalised digifotod ise õigesse mõõtu, et neid saaks paberfotodena suuruses 10*15 cm. Kas on mingit lihtsat vahendit, ei tahaks seda tööd fotolabori hooleks ka jätta (kes teab, mis olulise osa välja lõikavad. Ja tehke minusugusele lollile üldse selgeks, miks on enamus pildiformaate digikaamerates 3:4 kui siiani levinuim & minu arvates optimaalseim paberpildi formaat on 2:3. Jah fotokal on küll ka nn postkaardi variant aga esiteks on see vaid 1200*1600 pikslit, aga kus ma pilti tehes tean ega ma ei taha kasutada vaid osa pildist või nt A4 peale välja trükkida? Kui ma ei leia lihtsat nippi, siis pean fotod 10*13 cm tegema (aga mulle meeldiks 10* 15 rohkem).

Guugledasin veidi oma blogi ja mis ma leidsin http://www.postimees.ee/280707/esileht/meelelahutus/hip/274414.php Tore küll, et enda teadamata niimoodi meediasse satub, miks ajakirjanikud arvavad, et blogisi võib kasutada ilma luba küsimata? Olgu, mul ei olnud enne kirjas, et loba peab küsima, aga pidasin seda endastmõistetavaks (noh, tegelt, ega ma ei arvanudki, et mõne ajalehe veebiväljaandele tuleb pähe mind tsiteerida). & I like Google :)

Nii panen end täna autokooli kirja, see bussiga sõitmine ajab hulluks. Vähe sellest, et graafik on täielik saast ja bussid õhtuti sellestki kinni ei pea (täna muidugi vedas, jõudsin sellise peale, millele ei oleks tohtinud graafiku järgi kuidagi jõuda) aga inimesed neis bussides on ka ülivägakohutavalt närvilised... või olen lihtsalt sattunud selliste peale. Igatähes sain just nüüd õhtul sõimata, et ei suutnud ühe närvihaige vanamuti eest piisavalt kiiresti/kaugele haihtuda. Buss peatus peatuses, kuna endal plaanis välja minna ei olnud, tõmbasin end kõrvale astudes ühe jalaga vabanenud istmevahesse arvestades, et maha minna soovijad peaks ilusti mööda mahtuma. Ja kui siis üks käratas "issand, laske ometi inimesed välja". Issand jumal küll bussi uksed olid just avatud ja liikumisruumi oli küll ja küll. Kadusin siis ta teelt niikaugele kui sain ja potsatasin kähku istuma, kuigi tõenäoliselt oli ta juba sel hetkel bussist väljas kui ma istuda jõudsin - ta lihtsalt jooksis bussis

jääb ära, kuna mul on külm ja kurk valutab ja magada tahaks... Eile poes, kui järsku ei saanud vaat et sõnagi suust, ei teadnud veel, et see tõve tulekut kuulutab. Loodetavasti õnnestub viirusele kiirelt piir panna & ei kordu 6 aasta tagused sündmused. Jah siis kaotasin nädalaks hääle nii, et piuksugi ei tulnud. Mina, äsja Itaaliast tulnuna, selliste sündmuste ajal ja... nädal aega sunnitud rääkimispausi.

Ma ei arvanud, et ma nüüd nii roheline olen. Muideks täna raadios räägiti, et konservatiivsete ja libraalsete vaadetega inimestel tõestati, et teatud küsimustele vatates tekib ajus erinev reaktsioon. Tehti mingi küsitlus, kus u 80% (protsent on hetkel suva) vastuseid olid X ja 20% Y ning erinevate poliitiliste vaadetega inimsed pidid siis võimalikult kiiresti ette ütlemise järgi vajutama õiget nuppu. Mille puhul konservatiivsete vaadetega inimesed kippusid sagedamini vajutama nuppu X kui oleks vaja olnud - väga loogiline eks, konservatiivne eelistab ikka tavapärast varianti. Aga sellest veelgi põnevam oli, et ka mõõdetud elektromagnetilised reaktsioonid ajus olid erinevad. You scored as Green , Green 100% Democrat 75% Anarchism 67% Communism 33% Socialist 33% Republican 17% Fascism 0% Nazi 0% What Political Party Do Your Beliefs Put You In? created with QuizFarm.com

Ai mul on siiber neist, Ok muusika poolest on suht rahulik olnud. Vähemalt ajutiselt öösiti enam ei kostu valjut muusikat. Koolis käivad mis muud, peavad öösel ise ka magama. Aga eile keset päeva otsustasid kõik alumised korrused üle ujutada. Vett lausa voolas lae vahelt, noh hea et meil siin miskit euro ega muud remonti pole tehtud, vähemalt seepärast ei pea põdema. Aga selle üleujutusega oli vesi kuidagi elektri juhtmestiku juurde pääsenud - hommikul vannituppa või WC minnes & tuld põlema pannes kostis kahtlast särinat. Noh lõpuks pesin end ohutuse mõttes pimedas, ikkagi vesi ja elekter - kahtlane värk... Tore niimoodi esmaspäeva alustada, eks. Hetkel tundub lüliti töökorras olevat vähemalt ei särise aga ühtegi tuttavat elektrikut ka ei ole, kes asja üle vaataks... Hommikul oli küll tahtmine kasiinouksest sisse astuda - tööd tehes on oma kodu helesinine ja täitumatu unistus...

Oli kena augusti(püha)päev aastal 2001 kui muretuna ringi kõmpisime. Eile kanaleid klõpsides oli Euronewsis sama väljak rubriigis "no comments" aga hoopis teiste, palju kurvemate, emotsioonidega :(

"Seoses suure külastajate arvuga võib bussiinfo lehe laadimine võtta tavapärasest rohkem aega.Vabandame ja palume varuda kannatust.Tartu linnavalitsus" Hallo, hallo - no selle eest vabandavad küll, et netilehekülg ei avane, aga muu sigaduse eest? Pärast tänast päeva on mul hing ikka täis mis täis - ma nimelt sain töölt õigel ajal tulema. Ja muidugi mida oli arvata - sõita tuli nagu kilukarbis. Ei muidugi mul tegelt vedas, et buss 7 -8 minutit hiljaks jäi, muidu oleks pidanud rohkem kui veerand tundi passima, nüüd vaid 5 minutit. Ja linnavalitus ei taha teps mitte pretensioone vastu võtta - mina ei viitsi neile helistada ja praegusel kellaajal ei oleks mõtet ka (kell läheneb kumnendale õhtutunnile), tahaks meili saata - aga kui kõik meiliaadressid on nimelised, siis kellele? Peab vist loosi tõmbama, kellel homne hommik kurja kirjaga hakkab... Õnneks töökohustused olid taga toodud, seega õige inimene tabatud. PS. Mitte, et sellest midagi kasu oleks - saatsingi kirja vastutavale

Aga alati ei pea uudiseid lehtedest lugema või telekast vaatama, vahel tasub ka kuulata, mida rahvasuu käägib "Kogu Kreeka on maha põlenud ja seal pole midagi vaadata" Jah muidugi tulekahjud seal kandis olid kohutavad, aga kas nüüd kõik mahapõlenud ja midagi vaadata ei ole ma ka ei tea. "Vesuuv hakkas purskama" Ei noh jah, see veel puudus - aga mis seal lõpuks vahet Vesuuv või Etna eks.

Nii, homme ma otsin selle koha üles kuhu saab kaevata Tartu uue linnatranspordi plaani üle. Nagu ma arvasin, et kooli alguses läheb asi hulluks kätte, nii ongi läinud - täna tuli juba kilukarbi tunne bussis hommikul tööle sõites. No mis siis veel külmaga saab olema - praegu ju paljud veel käivad jala/sõidavad rattaga. Või transpordikorraldajate arvates keegi 9ks tööle ei lähegi? Vähe sellest, oleks siis ainult tööle/(üli)kooli minejad, turule/arsti juurde minevad pensionärid ka. Ah ja, lubadus, et mitu bussi enam korraga ühest peatusest ei välju - eh, sellega nad ka pole hakkama saanud. Mõtetust kahest bussist mõned minutit enne 9t kirjutasin juba - eile nägin kuidas kesklinnast Annelinna toredalt 2 bussi üksteise järel sõitsid (muideks enne seda oli vahe üle 15 minuti) Mina igatähes nurisen & kavatsen oma arvamust neile tarkpeadele kah kuulutada - muidugist, nad ju sõidavad autodega, mis neil sellest. Ah jah, täna ma lihtsalt õhtul jooksin bussi peale õigemini kasutasin punase

Täna olen suutnud kurseerida väikeses osas Tartus - kui välja arvata nii umbes 2 minutine internetikatkestus ja see pool tundi, mis töölt koju tulin (selle aja kohta lihtsalt andmed puuduvad), on internet ilusti olemas olnud. Kuigi suurel osal Tartu Elioni klientidest pidavat hetkel netiga probleeme olema... http://www.postimees.ee/050907/esileht/siseuudised/281238.php Ja üllatus-üllatus, vahetevahel saab Europarlament millegi asjalikuga hakkama - nimelt soovivad nad vedelike lennukisse võtmise keeldu tühistada http://www.epl.ee/artikkel/398902 Loodame, et see tsirkus tõesti lõppeb varsti, kus veepudelit vaadatakse kui potensiaalset eriti ohtlikku relva. Eriti arvestades pudelivee ostmise keerukusega mõnedes lennujaamades nt Riias. Neis kahes kohas kus pudeliga vett letist müüdi oli mõlemas tubli järjekord ja joogiautomaat otsustas santiimid üldse ära süüa vett selle vastu loovutamata (hää, et Riias kraanivesi juua kõlbab - sai vähemalt hädapäraselt janu kustutatud). Muideks, kangem

Kuna üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna siis siinkohal link piltidele - lisatud nii Itaalia reisi kui ka Venemaa reisi omad. Tegelikult ei viitsi kirjutada ;) Juuresoleval pildil on Vernazza - mul oli igatähes täielik déjà vu tunne - aga muidugi mul on olnud selle linnakese pildiga pusle (muideks puslet ennast ma kokku ei suutnudki panna - ilusa sinise mere & taeva pärast) Aga jumala eest paadid olid vist ka samuti reas :) http://picasaweb.google.com/kats.foto

Tallinna linnavalitsuse omad on selles kindlad, et piirame viina müüki ja nagu võluväel on probleem lahendatud. Ja kui müügipiirang pärast kella 20.00 edu ei too, nagu poodide müügistatistika näitab, siis värisege kõik kes te poest pudelit õlut tahate - varsti tulevad uued takistused ja siis te enam alkoholi ei joo- noh selline oli lühidalt nende sõnum (päeva tarkusetera - ära hõiska enne õhtut e oli siis päeval vaja mõelda, et täitsa normaalsed inimesed) . Ma küll pole kusagilt juhtunud lugema mingit artiklit, mis seda kinnitaks ja enda elukogemus suhtub sellesse samuti skeptiliselt. Keelatud vili kipub see kõikse magusam olema ja joodi usinalt ka Gorbatsovi kuiva seaduse ajal, võib olla rohkemgi kui mõnel muul ajal- ja kui ei saanud poest, siis sai kuskilt ikka. Ja nii mõnesgi riigis, kus vähemalt lahja alkoholi kättesaamisel ei ole mingeid takistusi pole hullu joomarlust täheldanud. Kas Peeter Võsa "viinaekspress" hakkabki Tallinna ja Maardu vahel sõitma.... nali muidu

Ma ei taha siinkohal naabreid kõrvaldama hakata - ainult magada tahan... Kurat ma tõesti ei taha neile politseid kutsuda aga nad ei ole normaalsed - missugune mõistusega inimene mängiks muusikat (nii et ikka naabrid kuulavad eks) kell 3 või 4 öösel, ja niimoodi hommikuni välja. Noh jah nüüd nad alustasid juba õhtul, seega ei saa täna ka magada... Ai ma muutun kurjaks, kui ma magada ei saa. Ma tean, et lihtsam oleks ära kolida kui loota et nad seal üleval öösel muusikat põhja ei keera... Kuna saabus hetkeline vaikus üritan kähku magama saada ehk õnnestub veidike sõba silmale saada. Aga kui keegi teab tõhusaid meetodeid kuidas naabreid mõjutada (va politsei eks) siis laske tulla :)

Enne kui nädalatagustest sündmustest juttu tuleb, siis just täna sai 10 aastat sellest, kui Tartu tulin. Jah, täpselt sel kurval päeval kui Diana hukkus - kuulsin uudist bussis teel Tartusse, üpris tavaline, et kuulen selliseid uudiseid juhuslikult poole kõrvaga... Ausalt olin sel hetkel nii rabatud, et isegi enda elumuutus ja ülikooli minek ja kolimine tundus tühine - muud ma sellest päevast ei mäleta, vist oli ilus soe ilm aga ka sellega võin eksida... Seega nagu oleks põhjust tähistada 10 aastat või mis?

Hetkel on minu arvutil siis selline desktopi pilt :) Nii kodus kui tööl kusjuures. Rohkem pilte ja juttu hiljem... kunagi

Milline oleks teie reaktsioon, kui teil heliseks fonoluku kell ja vastu võttes öeldaks, et politseist oleme ja tahame teiega räääkida? Ausalt mina oli esialgu ehmatanud - esimene mõte oli, järsku keegi lollitab, ei ole enda teada politseiga miskit pistmist. Aga, ei tundus et ei lollita, samas otseselt nimeliselt kedagi ei küsinud ka, lihtsalt et tahavad korter 10 elanikega rääkida. No ei ole küll politseid kutsunud ega midagi seadusevastast ka teinud... Lasin selle jutu peale nad ikka sisse, noh mis päise päeva ajal ikka juhtub vast ei ole relvastatud röövlid eks ja kurja pole ka teinud, et politseid karta. Ajal, mil politseinikud trepist üles tulid, jõudsin juba mõelda, et naabrid on meie peale valekaebuse esitanud - ei meie ei lärma, need on ülemised naabrid. Aga võib-olla tahavad hoopis uurida, kuidas meie ülemiste naabritesse suhtume? Ei hoopis tahtsid teada, kuidas me oma kõrval-naabritesse suhtume - nimelt kõrvalt korteri noormees tahab abipolitseinikuks. Aia, aga kas ei võinud s

Tuleb välja, et olen kõikse muuga nii hõivatet, et reisist polegi kirjutanud... ja hetkel ei ole viitsimist kah (tegelt olen väsinud)

Šokolaadi pole kusagil - nii müstiline kui see ka pole, aga kadunud see ongi... Müstilised kadumised jah - eks neid ole ennegi ette tulnud aga tavaliselt on tegu ikka lihtsa mahaunustamise/kukkumisega aga ma ei mõista siiani, kuidas sai va šokolaad välja kukkuda kotist kui kõik muu on alles (imelik, et midagi siis välja kotist ei libise, kui kott pungil täis aga kotipõhjast kukub - no oleks siis kotis auk vms)...

Uudis, et Tartus linna ühistranspordi senine skeem ümber tehakse, ei tekitanud minus esialgu mingeid emotsioone - no mis mul viga, küll Annelinnast ikka busse läheb eks. Siis mõni nädal tagasi tekkisid kõhklused, kui kusagil räägiti bussidest, mis Annelinnast üle jõe kesklinna ei sõida - aga jutt tundus niivõrd absurdne, et tõsiselt seda ei võtnud... Ja täna oli siis see esimene päev, mil bussid uute plaanide järgi liikumas... (tsenseeritud on kõik vandesõnad, muidu oleks jutt väga pikk eks). Hommikul olin eriline optimist ja ostsin kvartali kaardi - loll saab kirikus ka peksa, oleks võinud enne bussigraafikutesse süveneda, kas üldse on millega sõita. Nii tõttasingi hommikul bussipeatusesse - ja juba esimene kiirpilk uuele graafikule oli muretekitav, kui enne oli ikka suur paber kirbukirjas täis, siis nüüd oli paber oluliselt väiksem ja kiri märgatavalt suurem. Aga esialgu polnud viga, buss just tuli ka - uus liin ja puha nr 20. Aga tõeline masendus, viha ja frustratsioon tabas mind si

Kuhu saab kaduda tahvel shokolaadi teekonnal kodu-töö? Tahtsin täna väikese tahvlikese šokolaadi tööle viia ja enda arust paningi kotti (olles selleks eelnevalt lennujaamas turvanõuetele vastavalt pakitud so kleeplindiga koti katki tõmmanud- see polnud mitte lihtne) aga tööjuures tahvlit välja võtma hakates šokolaadi enam polnud... Nüüd on kolm varianti - šokolaad on kusagil mõistatuslikus kohas kodus - siiani pole jälgegi, sama töö juures - ei tea, vaatasin küll ka seal ringi, aga homme põhjalikumalt kuhu ma ta toppida võisin või hoopis kaotasin selle kotist teel kodust tööle - see pole kuigi tõenäoline, kuidas see tahvel ikka kandekotist välja kukub... Lähen sööma ja loodan, et vahepeal pole toit kuhugi kadunud ;)

Algul ma ei taibanud, milles asi kui via del Corsol ühest poest teise käisin, et veidike jahedamat õhku leida. Kas olen vahepeal Itaalias jaheda ilmaga ära harjunud, et korralikku suveilma ei kannata? Aga päikese käes higi lausa voolas ja iga sõõmuke veepudelist oli kingitus, niimoodi ma siis Rooma tänavatel uitasin... Ei ausalt, ma ei mõelnud, et nii soe võiks olla (aeglaselt varjus liikudes polnud vigagi), aga kui ma õhtul kella kümne paiku ühe apteegi küljes elektrontablool +35 nägin, arvasin, et soojaga on nägemine ka kadunud ning veendunud, et silmad ei peta, mõtlesin, et see näitab küll kinganumbreid või midagi sellist. Noh, palav oli küll :-) Igatähes toidu juurde soola polnud vaja lisada - see oli omast käest & enne magama minekut hotellis nägu pestes tuli soola maitse vägisi suhu... Pühapäeval lennukis lehte lahti lüües - ja pilku temperatuuride kaardile lüües Roma - 41 Ei, algul vaatasin seda ka nagu ilma imet - aga lehte lapates leidsin artikli ka - nimelt oli laupäeva

oleks palju lihtsam :) Olin päeval kõikvõimalikud hullumeelsed ideed maha matnud põhjusel "kuhu panna kohver?" ning valinud lihtsaima võimaliku tee. Ja õhtu otsustasin, et ei jäta pakkimist viimase õhtu hooleks, muidu ei saagi magama... Aga k*** peab neid asju nii palju olema - hea oli kohe, kui riideid vähe oli, võtsid kaasa seda mida oli võtta. Nüüd on üht teist ja kolmandat kogunenud - ja midagi ei raatsi maha jätta, kes teab, ehk läheb vaja (ma olen selles teadmises ka aastaid tagasi teksased reisile kaasa vedanud ja sama targalt kohvrinurgas tagasi toonud aga siis oli muid asju vähe) So ma tean, et kõike ei lähe vaja - ega ma kuudeks ei lähe vaid nädalakeseks, aga ei suuda otsutada mida võtta mida jätta... Asi pole seekord isegi mitte ruumis - kohver on suurem ja asjad tunduvad lahedasti ära mahtuvat aga kellele seda kogu träna tassida vaja on? Väike kohver oli hea, ei saanudki rohkem asju kaasa võtta kui sisse mahtus... * * * Jätkan pakkimist ning sorteerin homm

* soe :) Täna muidugi tundub, et õhk liigub veidi rohkem ja saab normaalsel ajal magama mindud, mitte ei pea poole ööni ootama ehk läheb jahedamaks. Ja kes see mulle kliimaseadmega toa annaks - oli tahtmine ühele vastu kirjutada täna. Tegelikult mulle siiski meeldib soojas magada... * enda teadamata kodus süüa - mälu ei pea meeles sedagi, mis eile poest ostetud. * vaja homme pesu pesta ... ja kindlasti veel 100 muud asja, mis hetkel ei meenu. * printer - jah printerisaaga jõudis juba eelmine nädal happy endini, soovitud masin on tööl lauanurgal. Täna avastasin kuivõrd tore on ümbrikke printida - varemalt pole viitsinud katsetada, aga oma printeriga ei pea teisi katsetustega kiusama. Kahju, et pole hetkel eriti kirju saata...

Tundub, et seekord otsustas suvi juuli vahele jätta ning olla Eestis juunis ja augustis. Ega teda juulis aega nautida polekski olnud, seega las siis sedapidi... Aga praeguste ilmadega on Eestis täitsa tore - selline õige suve tunne on, nagu lapsena, kus randa sai mindud siis kui kraadiklaas üle 25 näitas (täitsa tihti sai rannas käidud siiski). Suvine kuumarekord sai ka löödud - http://www.epl.ee/artikkel/396060 Aga tegelikult enam nii soe ei tundugi, kui välja arvata et töö juures tuul ei liigu ja sees üsna palavaks läheb. Ja jäätisekokteil maitseb hää selliste ilmadega.

Kunagi jah sai nii varakult reisiks valmistuma hakatud - isegi nädal enne reisi kohvripakkimist on ette tulnud... Tähendab ega ma eriti ei valmistu nüüd, nädal ju veel aega :) Aga ilm on otsustanud mind ette valmistada - juba mitu päeva valitseb ka Eestis mõnus pea kolmekümnekraadine kuumus. Keegi oli seda tabavalt ka ühe seina peal kujutanud - päike on kohal. Tõesti, täna polnud vähimatki pilveraasu. Ilusa ilma puhuks sai ka pärastlõuna vabaks võetud ja jõe ääres käidud ning linna peal hängitud ning jäätisekoksi lipsitud.

Täna mõistsin, miks mulle hommikud kohe üldse ei meeldi - neis peab tõusma. Kui saaks rahulikult põõnata, siis naudiks ka hommikuid, aga unesegasena pesema minna on vastik...

Ei olnud juba aastaid Eestis rongiga sõitnud, aga seekord otsustasin just rongi Tallinna sõiduks kasutada. Noh, bussijaam pole töölt minnes enam üle tee ja kuupilet võimaldab vähema jalavaevaga rongile saada. Ja ei kahetse mitte üks raas - sõidab rong ju sama kiiresti kui buss ning hind odavam (või samas hinnas). Minnes sõitsin lausa esimeses klassis - sinna olid lennukiistmed pandud, sellised nahast ja vaat et äriklassi omad - mönnnuuus, arvestades, et erinevalt lennukist ei ole probleemi kitsa istmevahega ja jalad saab ilusti välja sirutada. Tagasi tulin teises klassis - polnud viga sealgi, mõnus tuul puhus aknast ei miskit liigset palavust või külma (bussidega on kaks võimalust - kas on liiga palav või liiga külm, see viimane eriti probleemiks kahekordsetel Tartu - Tallinna vahet sõitvatel bussidel, ükskord lausa kirusin end, et polnud pähe tulnud jopet suvel kaasa vedada...)

Nädalavahetus sai siis Venemaal mööda saadetud - väikseid muljekilde ja pildikesi. * * * Kollased ikarused on ikka veel au sees - sõitmas nägi neid igas linnas, Petseris moodustasid need aga valdava enamuse. Ikka sõidavad veel, täpselt samuti ukselõõtsades augud nagu 15 aastat tagasi Tallinnas. Oleks aega rohkem , oleks võinud ka mõne nostalgilise bussisõidu ette võtta. Huvitav, kas selle telefoniga helistada ka oleks saanud või oli see lihtsalt jäänuk minevikust? Aga igatähes kõrvakujuline telefoniputka on küll vaimukas idee. Muideks mitte kaugel sellest telefonist asus Lenini väljak, kus Lenini kuju oli täies au sees nagu mujalgi Venemaal. Minu jaoks, kes niikuinii ei monumente ega ka väljakute-tänavate nimesid oluliseks ei pea, pole sel miskit tähendust, aga lihtsalt tähelepanek selline. Muideks kui paljud kardavad Venemaale minna siis päris ilma päevapoliitikata ei saanud meiegi, aga hirmu küll need karjuvad nolgid tekitada ei suutnud - eemaldudes solvanguid hüüdes tundusid nemad

Nii lõpuks on uuemaid pilte ka üleval - kahest laupäevast looduses http://picasaweb.google.com/kats.foto Digifotokas on mul juba mitu kuud olnud ja pilte on saanud teha omajagu. Kogemust hakkab tulema, esimesed kaamera puudujäägid ka avastatud - need võivad muidugi ka minu puudulikud oskused olla. Võib-olla on mingi nipp, kuidas pildistada kui tagaplaanil on valgust rohkem kui esiplaanil, puude vahelt jõge (või taevast) pildistades jäävad puud tumedate varjudena. Proovisin ühte ja teis, aga päris soovitud tulemust ei andnud ükski. Aga muidu on mind tabanud totaalne pildistamismaania või fotograafiline kõhulahtisus - filmikaameraga pidi kaks korda mõtlema enne kui päästikule vajutada - et kas ikka tasub raha raisata just selle võtte peale (sellest hoolimata olid tavaliselt reisidelt tulles fotolaboriarved ikka kolme nulliga). Aga nüüd muudkui klõpsi - pärast saab vaadata, mis alles jätta. Ainult, et see vaatamine-valimine ja töötlus võtab aega - esialgu muidugi arvuti kõvakettale mahu

Kõike on ette tulnud, aga seda, et linnaliini buss valesti sõidab ja viga taibates (reisijate valjuhäälsetest protestides ja hämmingust) otsustab suvalises kohas ringi keerata ja tagasi sõita, pole veel nänud... Aga täna täpselt nii juhtus - nr 5 ei sõitnud Sõpruse ringilt mitte Sõpruse puisteele vaid Kalda teele ja siis lihtsalt pööras tagasi nii 15-20 m pärast ringi. Ausalt kui buss selliseid kamikatsemanöövreid tegema hakkas oli tahtmine kohe bussist välja saada, õnneks oli buss muidugi piisavalt suur ja autojuhid suutsid hämmingust hoolimata jala pidurile vajutada...

Tööpäevadel ei taha õhtul arvutit nähagi enam, seepärast postitusi ei sel ajal ei tulegi. Aga üht-teist ikka juhtub ka nädala sees. * * * Üks öö ärkasin selle peale, et vihma sadas rõdule. Vaatan aknast välja - selline tulevärk käimas, äike muudkui sähvib. Müristamist polnudki kuulda, aga valgusmäng oli küll Eestile ebatüüpiline - taevas oli pidevalt valge. Mõni muidugi oleks vaatemängu jälginud, mina aga ronisin kohev voodisse tagasi magama. Hommikul mõtlesin, oot äike ikka oli päriselt või? Aga äkki hoopis unenägu, maa ka väga märg ei paista ning õhtu päikeseloojangu ajal oli ka ilus ilm olnud. * * * Sel eelmisel õhtul oli mul kahju, et fotokat kaasas polnud - värvidemäng õhtutaevas oli vapustav, kah kuidagi ebareaalne - selline, mida linnas tavaliselt ei näe. * * * Siis avastasin veel, et buss Riiga sõidab ka lennujaama - ei peagi kuu aja pärast kohvrit mööda Riia kesklinna vedama. * * * No Eesti ilm on nagu ta on - ükspäev soe ja teinepäev külm - või vastupidi. Hommikul ei tea mit

Eelmine laupäev sai nii palju energiat hangitud looduses matkamisest, et ostsustasin tänagi väikse jalutuskäigu Emajõe jääres teha - sihiks jänese matkarada. Mõnus ja värskendav oli ja energiat sai jälle kumaluga ammutatud. Kuhu järgmisena minna?

Vaat mis juhtub, kui ehitajad (mitte nii) ilusat suve otsustavad töiselt kasutada. Hea soovitus kasutada vastaspoole kõnniteeda, aga mis siis kui sama tahavad ka ületee ehitajad? Kus siis käia - ega mujal kui sõiduteel...

Täna olen selliselt mõnusalt rammestunud olekus, mitte selline nagu pärast 12 h tööpäeva... Eile sai nimelt üks tore väljasõit tehtud - Ilmatsallu. Mõnus vaheldus tööle & istumisele - käimist oli üldse palju, nädala norm sai täis. Võib jälle nädala rahuliku südamega bussiga tööl käia (ai kui hää see hommikune lisa-pooltunnike und on). Ja siis veel ka õhtul hansapäevadel ka käidud - igati kordaläinud laupäev. Kui pildid netikõlblikuks tehtud , siis riputan lingi ka.

Täna mõistsin taaskord, et psühholoogid ei räägi asjata nn inimese isiklikust ruumist enda ümber. Kui lähedale võib võõras tulla, ilma et inimene tunneks end häirituna ja kui lähedale enam mitte. Lausa naljakas oli ennast jälgida, kui mõni klient laua taga liiga lähedale tuli, kohe vupsti tõmbusin kaugemale. No ma ei saa aru kuhu nad küll ronisid - mul küll ei tule pähe end kusagil teenindusasutuses (nt pangas) küünarnukkidega lauale nõjatada, kuigi iseenesest meeldib mulle see väga nt kodus. Veel vähem tuleks mulle pähe upitada kael pikaks laua kohale, et arvutisse kiigata - see oli küll kõikse tipsem, lausa sõnatuks võttis ja sundis hiljem ekraani nii kohendama, et mõni teine jobu sama ei üritaks (peaks vist ka screensaveri peale panema 1 min ajaga, tüütuks muutub, aga vähemalt pole peale musta ekraani miskit näha; õnneks on küll desktopi ikoonike ka alamenüüs, mida koheselt saab klõpsata). Muideks, see tänane tegi ka seda täitsa ilmaasjata, seda asja mul lahti veel polnudki, mid

Täna ärkasin äratuskella so CD mängija peale ja olin valmis tööle minema, tundus nii esmaspäev kuidagi. Tavaliselt taipan paari sekundiga et, olen eksinud aga täna läks ikka oma minut või rohkem, enne kui taipasin, et pühapäev on ;) Parasjagu niipalju, et uni läks täitsa ära (läheks ta niimoodi tööpäevahommikutel) ja pidin natuke voodis vähkrema kui uuesti tuli. Kusjuures aju ei taha ikka veel leppida, et pühapäev on.. Aga vahel juhtub, et on kohe teise päeva tunne - tavaliselt muidugi siis kui nädalas on mõned pühad või niisama vaba päev. Eile vist oli lihtsalt nii pikk päev, et tundus kahe eest. * * * täna vist tuleb ka selline pikk päev, sest väljas hakkas sadama - sinna väga ei kipu...

Lehitsesin kinnisvaraportaali edasi ja mis ma leidsin :) Korralik uus sisustatud korter. Põrandaküte. PUHKUSEL KUNI 15.07.2007A.

Ei ma ei taha kuritegelikule teele asuda, aga nii u 400 000 on hetkel vaja, et saada laenu sissemakseks raha. Teadmine, et kui kõik hästi läheb, siis 3+x kuu pärast võib mul see raha olla lohutab vähe, siis vaevalt enam sellist korterit leiab nagu see, mille praegu kinnisvaraportaalist leidsin. Õigemini leiab küll, aga vaat neil juhtudel peab küll panka röövima, sest nii palju ei saa mul kul kunagi raha olema. Jah, hetkel olen valmis kasvõi järgmine 30 aastat kuivikuid sööma ja muud plaanid maha matma... * * * Ei ma pole mingeid muutusi oma plaanides teinud, ja kes teab, homme võib-olla avaneb üks lõngaots, millest võib midagi põimuda (näis, mis sest saab, kas üldse midagi) . Aga sellist korterit ma sel juhul endale ei saa ju :( Nagu ma praegu rohkem saaks... edit veidi aja pärast Mis toimub, võib-olla tasub ikka sügist oodata. Kortereid on nagu seeni pärast vihma, kes teab ehk hakkavad hinnad veel langemagi. Aga ma ei ole ikka veel leidnud seda korterit, mille pärast ma üleüldse sinn

Ah, see on siis käes, kus ma suve vihkan ja lausa hea meel, et ilm kole. Noh, täna tegelt polnud aga hoolimata pühapäevast polnud mingit tahtmist seda nautida ka. Lihtsalt niisama olla ja mittemillegile mõelda tahtsin, sest mõtlemine teeb vaid valu. Ainus ilus asi mille peale mõelda on see, et pooleteise kuu pärast nädalaks Itaaliasse saan aga... teisest küljest pole seegi ilus so tähendab, et autokooli ma ikka enne sügist ei saa minna, lihtsalt raha pole. Ja üldse, mille peale ma mõtlesin, kui autokooli mõtte pähe võtsin? (et trükin raha või) Selle asemel, et viimast rahakübet kokku hoida olin sunnitud seda kolme algkirja pärast hoopis välja andma - miks ei võiks Eestis, kui muidu eeskujulikus infotehnoloogia riigis neid nt digitaalselt anda küll? Nüüd siis paarsada krooni ja terve päev raisus vaid sõidu peale. Ja veel 3 kuud oodata bürokraatiamasina jahvatamist... Ja homme jälle tööpäev, oh ma ei jõua nii. Ja *** milleks ma seda teen? Milleks ma rikun oma tervist, kui isegi rah

Nägin paar päeva tagasi midagi unes ja nüüd on juba mitmendat päeva selline imelik tunne. Tavaliselt on selline tunne ikka siis kui midagi halba näen unes aga seekord mäletan vaid head - kohas, kus sündmustik toimus tahaks väga olla. Ei see pole päris see tunne, kui ärkad ilusast unenäost karmi reaalsusesse, pigem on mingi seletamatu ärevus ja ängistus hinges. Mis see küll on ja mida see tähendama peaks... Lihtsalt igatsust selle koha järele? Nagu vara reisipalavikuks, pea kaks kuud aega veel.. Nostalgiat ajast, mis on möödas? Ei minevikku ma enam tagasi ei saa, aga tulevikku peab saama muuta.

Kui muidu pole töökuulutuste lugemisest mingit erilist tolku, siis vähemalt lõbus on küll. Kuidas teile meeldiks, kui kuulutuses tekst "hea palk" ja siis kirjas, et tasu 38 kr/h bruto. Ei noh, kust koha pealt see hea palk on, võib-olla siis kui üldse tööd pole. Või mis asjapulk on personaalkonsultant. Mina tõesti klõpsisin kuulutust lootuses leida teksti, et kedagi peab isiklikult konsulteerima. Muidugi lihtsalt personalispetsialisti otsiti. Või mida peetalse silma, kui sekretärile pakutakse "arenguvõimalusi nii isiklikus, horisontaalses kui vertikaalses suunas" Kohe otse armukest otsitakse või?

... karta on, et vähemalt kuu jooksul ei ilmu siia ühtegi mõistlikku postitust. Kui siis vaid nutt ja hala.... Olen väsinud ja lähen magama

cerco un mondo che mi piace un mondo dove voglio vivere dove c'e' la gioia e la liberta' dove mi trovero' come un essere umano non come una macchina...

Nii nagu varakapitalismis ikka üritavad eraettevõtjad töötajatelt ja klientidelt seistet nahka võtta - see mind Eestis ei üllata. Aga noh, riik on täpselt samasugune - see, et midagi tasutud on ei tähenda sugugi seda, et uuesti ei küsita. Proovima ikka peab, järsku mõni loll läheb õnge ka. Aga teinekord valigu mõni rumalam ja tehku omavahel koostööd (ma teadsin paremini kui nemad, mis paberid neil on) . Loodame, et homme ikka õige inimene tööl on ja ta ka helistab, nagu lubatud. Seda viimast on muidugi palju loota, peab tõenäoliselt ise neid torkima. Ps ma olen ise täpselt samasugune, küsin rohkem kui peaks klientidelt :P Aga arvestades, et ma tegin neid arveid nii pool päeva muu töö vahepealt ning kogu arvestuse klappima saamine oli äärmine kunsttükk pole imestada, et mingi kunagi lubatud soodustus tähelepanuta jäi. Aga ma homme hommikul kohe esimese asjana parandan end.

Kuigi kalendrisuveni on veel üle nädala, on ilmad juba pikemalt jätkuvalt aega suvised. Nii saigi nädalavahetusel järjekordne "rekord" löödud - vähemalt oma mäletamist mööda ei meenu küll, et Eestis nii vara mõnes veekogus ujunud oleksin. Aga Peipsis sai nüüd juba 9 juunil käidud :) * * * Aga suverõõmudega käivad ka suvehädad kaasas. Ju ikka veel vesi nii soe polnud, või kes teab kas just sellest, aga nohu on küljes. Rääkimata siis veel tuhandetest sääse (ja muude putukate) hammustustest - täitsa punaselaiguline näen välja hetkel, pole esteetilist välimust miniseeliku ega lühikeste pükste jaoks ega midagi. PS. ma nii väga tahan endale autot (mnjah, enne peab ikka load tegema) - Eestimaal on palju ilusaid kohti, aga bussiliiklus on lihtsalt õudus kuubis (ned kas ei sõida või vähemalt mitte sinna kuhu tahaks, on katki minemas või lähevadki katki, on lämmatavalt palavad jne)

Tagantjärgi lõbus lugu - eelmine reede jõuan koju, hakkan võtit kotist võtma, ei saa hästi kätte, aga kui kätte saan pillan kolksti maha. Võtan võtme maast ja hakkan lukku lahti keerama. Aga... ei keera mitte. Vaatan siis hämmastunult ringi - no on õige korrus, ja ülemine võti ju keerab ka. Proovin uuesti - ikka ei miskit. Võtan siis võtme välja - ja kõver on. Egas midagi, telefonikõne E.le ja siis tagasi linna poole tema võtme järele. Looda siis veel, et saad reede õhtul varakult koju... * * * Ausalt, ma ei mäletagi, millal viimati kusagil uksetaga olen olnud. Vist keskkooli ajal kui kortermaja ukse koodlukku vahetati minu koolisoleku ajal. Noh, muidugi uus kood pandi ka - aga kust mina seda teada võisin. PS Minu mäluga on asjad ikka väga hullud, ukse taga, küll hotellitoa ukse taga olin vähem kui kuu tagasi. Jäin Sousses veidi kauemaks poodidesse kolama, kokkulepitud 19.00 asemel jõudsin hotelli 19.30 - vaatan söögisaali, toakaaslast pole. Lähen ülesse, koputan uksele - keegi ei ava,