iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Esmaspäevast muudeti jälle linnaliinide sõiduplaane, vastavalt elanike esitatud kaebustele ja tarkade trantspordikorraldajate enda äranägemisele. Eile suurt miskit ei taibanud - hommikul bussipeatuses uut plaani silmitsedes ei hakanud midagi silma, üheksaks tööle on ikka sama, graafik muutmata (st parem jääda mõni minut hiljaks kui kannatada täistuubitud nr 1 bussi). Aura juures oli jah uus peatus tehtud ka... Aga täna... mul õnnestus (tänu talveajale vist) selle va neetud nr 1 peale jõuda, noh kuidagimoodi sai tagaotsas seistes enamus teest juba läbi (ullem rahvapundar oli õnneks keskmise ukse juures) kui buss ühes peatuses lihtsalt otsustas mõni minut seista. Ei mis ses seismises nii hullu ikka - võib-olla oli graafikust ees ja tegi aega parajaks, eks. Aga täna oli ju bussijuhtide tunnine streik ja mitte keegi ei olnud suvatsenud uudistes mainida, et see juba varahommikul ära toimus. Seega esimene mõte oli küll - noh mis, nüüd streigivadki või. Õnneks siiski paari minuti pärast b

Ega eriti midagi ei olegi... St sügis on käes ja järjest külmemaks ja pimedamaks läeb, aga mis uudis see kah on, iga aasta kordub enam-vähem sama. Aga üdiselt kõik kulgeb samamoodi nagu enne, töörütm on lõpuks käes. Võttis natuke rohkem aega kui tavaliselt, eelmine nädal oli muid asjatoimetusi, mis nädala ikka selliseks mitte päris töönädalaks tegid. Autokoolis käin edasi ja õppesõidus ka pärast nädalast pausi. Ee, sellest ma parem ei taha rääkida... a) no ma ei ole vasakukäeline õigemini küll jalaline (märksõna sidur) b) ma ei suuda jalakäiana ka tabada täpselt momenti millal roheliseks läheb, selge see, et foori alt nii käbedalt minema ei saa kui vaja (kurat, käik ja ikka sidur ka) seega c) ma tahan automaatkastiga autot. Seda viimast ma muidugi enne ei saa kui load käes - nagu surnud ring või. Ime, et õpetaja vastu peab minusugusega - mul endal oleks juba ammu üle visanud mõni endasugune. Mul siiski õnnestus ühte märki rohkem näha kui tal - nimelt asula lõpumärki (kes meist

No hommik see esimese tööpäeva hommik pärast puhkust oli kohe nii loodud, et õigeks ajaks tööle jõudmisest ei tulnud midagi välja. Tegelikult edenes asi päris edukalt kuni bussipeatuseni - isegi õigel ajal sain voodist välja ja enam-vähem õigel ajal ka kodust minema. Ja siis, majade vahelt välja jõudes - mida pekki - mis siin toimub?!? Autode rida ulatus kuni Kaunase pst-ni, esialgu asi veel edenes - mingi buss laekus, pikalt arutamata mis kellane buss see olla võiks astusin peale... ja siis kui buss juba peatusest välja oli sõitnud, mõtlesin, et vaataks kella... Oi *** ma unustasin mobiili laadima. Ei, laadima ei tahaks ikka terveks päevaks jätta- seega tuli üks peatusevahe bussis loksuda. See võttis muidugist tavapärase 2 minuti asemel aega oma 10 minutit või nii... ja seoses mobla järgi minekuga oli viimanegi lootus õigeks ajaks tööle jõuda haihtunud. Muideks mobla järgi minek tasus end ära, sest muidu oleksin asjata õppesõitu läinud - õpetajal miski probleem ja just siis helistas k

Kaasaegne elurajoon – haljastust pole ollagi, naaberkruntidel käib alles vundamendiehitus Logistiliselt heas kohas – raudtee või mõni suurem autotee on kohe kõrval Kaasaegne planeering – kõik on avatud, panipaikasid pole, maja kajab nagu kirik Huvitav planeering – mingi tõsine käkk on kokku keeratud Eksklusiivne sisekujundus – maast laeni täis odavat kitši Tolmuvaba tee – vihmase ilmaga ei tolma (natuke mudane ainult) Looduslähedane asukoht – vähemalt muru on krundil olemas Ehitusjärgus elamu – viimased kaks aastat pole keegi midagi ehitanud Kõrgelt hinnatud piirkond – kes hindas, ei tea Vaikne koht tupiktänava lõpus – talvel roogid lund nagu segane Valgusküllane maja – suured aknad, ela nagu akvaariumis ja küta ennast lolliks 10 min autosõidu kaugus kesklinnast – kui sõita laupäeva hommikul kell 4.00 Hea hind! – müüja jaoks, loomulikult Uus hind! – eelmine hinnasoov oli veel utoopilisem Viimane võimalus selle hinnaga osta – homme on juba odavam Miljööväärtuslik piirkond

Kui öeldakse, et hommik on õhtust targem, siis seekord vastupidi - õhtu hommikust. http://www.postimees.ee/111007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/288775.php

http://www.postimees.ee/111007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/288727.php Vaat selline "tore" uudis siis Postimehest. No ma ei või, see on ju täielik nöörimine. Võtame 50 eeku ja paneme oma tasku aga millegi eest ei vastuta. Ok saad miski paberilipaka, et näed see on sinu kott, võib-olla on kindlam kui senini, kus lihtsalt panid pakid pagasiruumi ja pärast ise võtsid välja. Aga... küsimusi tekib seejuures mitmeid. Esiteks, kas bussijuht siis hakkab valvama, kui pagasiruum lahti on? On see 50 eeku selle eest? Vastasel juhul, kui pagasiluugid on pärani ja bussijuht bussis pileteid müümas või niisama aega parajaks tegemas, pole sel küll mingit vahet ons pagas kuidagi märgitud või mitte. Noh, võib-olla isegi hullem, sest siiani olen ikka üritanud ise ka silma peal hoida aga kui maksan ei viitsi küll enam kullipilguga pagasiruumi esist passida, pigem väljas seista jms. Teiseks - no mida summa see 1500 eeku on mis tagasi makstakse kui pagas kaduma läheb? Ainuüksi mu uus kohv

prrr... siiani on ilmaga enam-vähem vedanud, aga homseks lubatakse lund lausa. Ai ma ei taha... Ok, kobin nüüd välja, praegu ei saja õnneks isegi mitte vihma.

See võib mulle isegi meeldima hakata. Mis siis, et ikka veel nii saamatu olen, aga ehk polegi nii lootusetu :-)

1. Kas sa said nime kellegi järgi? Pigem millegi, ehk päeva järgi. 2. Millal viimati nutsid? Tõenäoliselt mingit liigutavat filmi vaadates 3. Kas sulle meeldib su käekiri? Väga ei meeldi, aga pole sellega ka kunagi hiilanud. Kuskil teises klassis laua peale tunde istunud (ee, ainus kord ka kus pärat tunde olnud). Elagu arvutid :-) 4. Mis on su lemmik lõunasöök? Pea-asi, et süüa kõlbab, lõunaks küll lemmikuid ei ole, kui siis juba õhtuks. 5. Kas sul on lapsi? Ei ole ja nii pea ei plaani ka. 6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Miks mitte? 7. Kas oled tihti sarkastiline? Teiste jaoks jah aga olen lihtsalt liiga otsekohene vahel 8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? Ei, keegi pole pidanud vajalikuks ka. 9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Ee, kui prille ei peaks kandma, siis jah. 10. Millised on su lemmikmaisihelbed? Ei ole lemmikuid, pea-asi, et piimas piisavalt ligunenud on. 11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad? Ikka 12. Kas pead end tugevaks? Mis mõttes?

Juba aastaid tagasi, kui end blondiks värvisin, hakkasin end üha "blondimana" tundma. Asi on aastatega muidugi edasi arenenud ja allakäik on ikka täielik olnud, täna õppesõitu tehes jõudsin veendumisele, et hullemaks on raskem minna. Sellest, millega täna hakkama sain võiks lausa romaani kirjutada... Aga, vasti kusagile sahtlinurka... Palun siinkohal vabandust kõigilt teistelt autojuhtidelt kellele täna ette jäin, ma absoluutselt ei tahtnud ju, aga pea iga kord kukkus kuidagi kehvalt välja. Ja homme jälle sõitma, tark juba õpiks ja mõtleks tõsiselt, kas ikka on vaja rooli taha ronida.

Kütavad, lõpuks ometi :-) Kui hommik möödus veel hambaid kliristades ja vandesõnu kulutades, siis nüüd on radikad soojad ja täna saab ilma saja tekita põhku pugeda.

Ei mul ei valuta ei selg ega hammas, lihtsalt proovisin eile õhtul kinnisvarakuulutusi lapates mõtteid autosõidust eemale juhtida. Esiteks, muidugi ei õnnestunud. Teiseks, no mille hea pärast ma neid kortereid vaatan, korteriostuks niivõinii vahendeid ei ole (isegi lotopilet jäi ostmata).

Töh, hetkel on küll lootusetuse tunne- ei ma ei saa auto juhtimist selgeks :-( Aga järgmine nädal jälle sõitu, ega ma nüüd pärast kahte päeva alla ka ei anna. Noh, auto valitsemisega tulin paremini toime & vastutulevad autod ka ei kohutanud enam ja isegi mööda väikseid tänavaid sai linnas veidi sõidetud.

Et sõita polegi nii hull kui kartsin või siiski on? Mitte ei jõua selgusele... Ausalt pärast rohkem kui tundi väikesel õppeplatsil pööramist harjutada oli sirgel teel täitsa lihtne sõita, niikaua, kui auto vastu tuli. Siis võttis kuidagi kõhedaks - rohkem ikka hirm, et keeran ise mingi käki kokku või nii. Aga homme näeb, kas lõpututest parem- ja vasakpööretest ka miskit meelde jäi. Õpetaja on õnneks mõnus ja rahulik, juhendab hästi ja ei lase minu hetkelistest meeltesegadustest häirida. Ma saan autosõidu selgeks või ma ei saa? Tõenäoliselt vaevab see küsimus mind vähemalt järgmised paar kuud.

Magasin hommikul kaua, lausa äratuse võtsin maha (muidu on nii, et plaat hakkab ikka äratuseks mängima, ei viitsi seda laupäevaks-pühapäevaks välja lülida, lihtsalt vajutan nupu kinni ja magan edasi). Ai see on mõnus :) Siis lihtsalt nautisin ennelõunat, sõin rahulikult ja läksin välja. Isegi töö juurest käisin läbi - ei tegelikult mõnus on, kui ei pea ise tööd tegema. Aga rohkem ei kipu ka, on muudki teha. Ja siis lihtsalt jalutasin linnas ja tegin mõned pildid ka, vahepeal istusin Toomemäel - istumise jaoks oli ilm ikka jahe aga jalutada oli mõnus. Mööda poode käisin ka ja ostsin liiklusõpiku. Kulub ära, eriti arvestades, et täna hoopis mingit psühholoogilist uuringut täitsime ja järgmine kord ka miski liikluspühholoogia loeng vms (90% tõenäosusega jääb vahele, ma ei viitsi seda kuulata). Test oli iseenesest lahe - eriti tore oli muidugi seda täita puhkuse esimesel päeval - hetkel tundus kõik tõesti kõik nii muretu ja tore, kuigi tavaliselt see nii pole (eriti kui seda oleks pid