iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Üldiselt on bussiga sõitmine viimasel ajal rahulikult läinud - nr 1 liinile on ime läbi lõõtsaga bussid saadud ja mõni hommik saab lausa istuma. Aga eile õhtul rikuti see näiline rahu ära - bussijuht otsustas pidureid proovida ja ainult raudne haare ja hea tasakaaluhoidmisoskus päästis mu kukkumisest. Noh, jah ega siis tänagi ilma insidentideta saanud. Buss jõudis peatusesse, väljujaid sellest uksest ei olnud ning uksele kõige lähemal seisev väike tüdruk (no nii 7-8 aastane) tahtis bussi astuda... kui karguga vanamees ta eest tõukas (ikka oma karguga teed "vabastades") ja ise esimesena bussi ronis. Ma saan aru küll, et karguga ja puha - aga mis õigust see annab kedagi julmalt eest trügida, ei ühtegi sõna, lihtsalt kark õhku ja vehkima. Eriti abitu vanainimese muljet ta selle peale küll ei jätnud. Aga see on vana teada tuntud tõde, et kõige väledamad ja tugevamad on bussi minekul just need, kes muidu enda jutu järgi ei jõua kahte sammugi astuda. Ma muidu üldiselt hoian alati k

85% DRUNKARD Ilma rummita oleks tulemus veel ilmsem olnud ;) Ja tegelikult olen ma see, kes baari minnes mingit kokteili tellida ei oska.

... usaldada võib ainult ennast. Ma olen maailmas piisavalt kaua elanud, peaks seda juba teadma aga heategu ei jäeta karistamata. Ja veel, võiks siis iseennastki kõikjal usaldada... aga ei, autoroolis mitte... * * * Tänase päeva positiivne uudis, et oh imet ei sadanudki terve päev lausvihma. Lihtsalt tavaline sombune ja kohatise uduvihmaga ilm oli. Või mis positiivne - see ju selge näide, et ilmateadet ei maksa ka usaldada (mitte, et ma seda kunagi uskunud või usaldanud oleks, täna ka mul vihmavarju kaasas polnud)

Eelmine, eriti sisutühi postitus on põhjus, mis on mu mõtted viinud reisi täpsema planeerimiseni rohkem kui pool aastat ette. Ei ole seda varem teinud, tavaliselt kui piletid muretsetud siis konkreetne plaani tegemine lükkub aina edasi ja edasi, kuni lõpuks ei olegi mingit plaani. Mõned ideed on ja ühte teist olen juba uurinud ka, aga kindlasti jõuan veel 101 või 1001 korda ümber mõelda ja plaane muuta.

Vihm, vihm ja veelkord vihm... Vähemalt nii täna õhtul uudistes lubati, seega kui homme hommikust õhtuni vihma ei saja, siis on isegi hästi läinud.

Olen pühapäevapiltnik ehk see, kes pildistab pühapäeviti. Eriliste sedöövritega seekord hakkama ei saanud, aga seegi on ühele pühapäevapiltnikule kohane.

Noh, kalendri järgi peaks ju talv olema, aga... tundub, et vaheldumisi sügis ja kevad on ja siis viivuks talve ka. Täna oli päeval selline ilus kevadilm - päike paistis isegi ja vahepeal sadanud lumi oli pea sulanud. Õhtul aga hakkas sadama külma sügisvihma, mis peagi selliseks varatalviseks lörtsiks üle läks. Praegu ka ladistab akna taga midagi... Ei mis siin ikka uudist, nii olid ilmad ka 20 aastat tagasi aga... siis mul olid kummikud (mitte, et mulle neid kanda oleks meeldinud) Ja kui see sadu veel jätkub on homme jälle tubane laupäev ees.

See pole miski uudis, et talv mulle ei meeldi - olgu seda või ärgu olgu... Hetkel on tahtmine põrutada kuhugi, kus on soe ja päike... Aga ei saa, isegi mitte unenägudes. Näha unes õudus-krimkat ei ole just ka lõbus.

Vahel juhtub nii, et mõned asjad ei jõua kohe kohale - saad teada, et nii on, aga aju keeldub vastuvõtmast... Jah nagu mingi ühenduslüli on puudu... Kui nüüd veel leiaks koha, kus saaks vajutada nupule, et ma autoroolis blond tibi ei oleks või missugust rahustavat rohtu võib enne rooli minemist süüa? Kõik ju oleks tore, ma isegi hakkan käikudele pihta saama (tegelikult oli vahelduseks tore eelmine kord teise autoga sõita)... aga siis lähen lambist närvi ja kõik läheb nihu. Ja totrad küsimused võiksin ma ka endale hoida - kui juba sõiduõpetaja ei mõista minu eneseirooniat siis ammugi arki eksaminaator. Aga see on kauge tulevik, ei tasu selle peale mõeldagi... Ma progresso c'e', finalmente...

Pärast laupäevast tormi ja sadu oli pühapäevane ilm selline, et isegi välja kannatas minna. Aeg-ajalt kumas päikestki. Muudkui ehitavad... Ja nii avanevadki ootamatutes kohtades uued vaated. Jaa, see pilt on täna tehtud ja ei ole rohu rohelisemaks tegemiseks miskit pilditöötlusprogrammi kasutatud. Ja isegi lillekompositsioon on :-)

Väljas on selline ilm, mida ei tahaks ei juuli ammugi siis jaanuarikuusse - vihma sajab ja on torm ka. Seega olen laupevase päeva kodus koristades, pesu pestes ja kududes veetnud. Villaste sokkide kudumine ei tundu ilma vaadates just kõige targem ettevõtmine aga ega talv taeva jää ja konagi tulevad jälle külmad. Alles see oli, kui villased sokid tundusid kõikse kallimad. No siis mul küpseski idee uued kududa, sellised pikema säärega. Läks aega kui suutsin end nii palju kokku võtta, et poest sobivad vardad soetada ja kudumine võiski alata. Täna lõpetasin esimese ja alustasin teist. Et mis see soki kudumine ikka on, ega ei olegi midagi, aga kui seda pärast rohkem kui viieaastast pausi teha ei kuku just kõik kohe kõige pareminei välja, ei tulnud mul kuidagi pähe, kuidas peaks sääreosas kahandama - ega selliseid põlviku moodi sokke ma teinud ei olegi ja mingit asjakohast õpetust kiirelt netti sirvides ei leidnud ka. Olin juba midagi susserdanud, ilus see välja ei näinud aga ega ma neid sok

... läbi huumoriprisma. Aga tõsiselt ei viitsi rääkida mitte, ei ole selles sorteerimises midagi nii keerulist ja ületamatut, kuigi ma ei näe jätkuvalt maja ees ühtegi teist konteinerit kui see tavaline (peaks ju, aga ei ole minu rida - see ju korteriühistu mure).* Ega ma nüüd teab mis sorteerimisjaama ka kodust ei ole teinud, ikka kaine mõistusega võtan asja. Paar küsimust on tekkinud, aga las olla, ei viitsi mööda netti ka tuhlata, kuhu just teatud praht õigem panna oleks. PS. See jutt on kehtetu, ilma asjata süüdistan... Teinekord vaatan enne välja, kui kirjutan. Miskisugune teine konteiner on küll õuele tekkinud, pimedas silm ei seleta mille jaoks, aga vist paberi-papi jaoks nagu ütleb voldik "Prügi sorteerimisjuhend Tartu 2008"

Üldiselt tean ma Tallinna piletikontrollidest (a neile meeldib pühapäeva lõuna paiku kesklinna poole suunduvat nr 18 bussi puistata) rohkem kui Tartu omadest, kuigi Tartus suvest alates bussiga sõitnud. Eelmise 90 kaardiga iga päev sõites õnnestus tervelt 1 korra kontrolli kohata. Seekord "vedas" rohkem, juba pärast nädalat nägin esimesi, aga ise bussi peale minekut oodates. Vaat see on, mis mulle kohe üldse ei meeldi - et uksed kinni, ja kedagi bussi ega maha ei lasta. Ma saan aru küll, et kui kõik uksed lahti teha, siis jänkud jooksevad minema, aga ühest uksest võiks ikka ausaid reisijaid välja/peale lasta. Sellest ma ei räägigi, et bussid keset pühapäevast päeva plaanist jumala väljas olid seetõttu. Ma nuputasin plaani vaadates, kas buss tõesti võis juba enne peatusest lahkunud olla, kui mina sinna jõudsin (nii 5 min enne graafikujärgset aega), aga ei lihtsalt kontrollid olid... ja buss saabus 10 minutit hiljem. Kohe kolm bussi järjest, aga see ei ole ju teab-mis uudis,

Ja minu fotograafi-oskused (mitte, et mul neid oleks) tolmuvad. No mida sa hing sellise ilmaga pildistad, isegi lund ei ole. Ja päike paistab tööpäevadel & nii madalalt, et niikuinii majade vahelt ei paista. Ainus positiivne asi jaanuaris ongi, et iga päevaga läheb (st peaks minema) valgemaks. Ja kaugel see veebruargi on... Nii olengi veebruari-päikese ja kõige muu ootuses, oi kuidas mulle ei meeldi oodata, nii ongi kaks võimalust 1. olen jaanuari lõpus pankrotis, sest ostuteraapia mõjub pimeduse vastu hästi - jumal tänatud, et meeldivaid-sobivaid asju Tartu poodidest nii vähe leiab 2. minust on saanud selleks ajaks alkohoolik, sest alkoholi mõju all ei tundu ootamine nii piinarikas. Aga nagu naligi räägib, ei tea kaua see sedasi mõjub: Mehelt küsitakse, miks ta joob. -Tema vastu "muresid uputan", "Noh ja kuidas õnnestub?" -"Ega enam õnnestu, mured va*** on ujuma õppinud".

Õigemini peaks minema aga kes teab millal viitsib... Ega ju ei viitsi käia, kui niikuinii midagi ei selgu, et viga oleks või kui ongi viga, siis ei leita põhjust :-) Asi nimelt köhahoogudes, mis mind aeg-ajalt kummitavad. Õnneks viimasel ajal küll harva, nii kord paari nädala jooksul. Või hoopis kahjuks- niipalju ei sega, et sunniks end arsti juurde vedama aga samas päriselt asja ära unustada ka ei lase. Tundub, et asi on allergiline - olgu põhjustajaks lõhnaküünal, pesu- või puhastusvahend või veel midagi, aga see tähendab, et tegemist võib olla ka kerge astma vormiga. Eriline polkovniku lesk, panen siin lausa diagnoose ka . Ma olen olnud alati veendumusel, et astma tunnuseks on raskused väljahingamisel ja lämbumistunne vms aga võta näpust " Astma kaebustena võibki esineda ainult köha, õhupuudushoogusid ei pea olema ja hingamise funktsionaalsed näitajad ei pea muutuma ." Ärge parem küsige, miks ma astma kohta üldse midagi tean, lihtsalt lapsena uurisin (põhjuseid oli ka,

Viimati sai eesti keelt õpitud rohkem kui kümme aastat tagasi... ja aeg teeb oma töö. Sõnade kokku ja lahku kirjutamine on minu jaoks alati peaaegu must maa olnud, nüüd on viimasedki lumeriismed läinud. Suurest ja väiksest algustähest ma parem ei räägi. Lauseehitust ei ole ollagi. Eelmist postitust kirjutades avastasin, et ei oska enam käänatagi...

Kuidas sombusesse argipäeva killuke nalja saada? Loe nt delfit. Ise loen nii kord kolme kuu jooksul, aga hetkel sain küll kõht kõveras hirnuda. Leidsin uudise pealkirjaga "Varas eemaldas poest kulda ja hõbedat" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=17894007 Ausalt öeldes mind tavaliselt selline krimikroonika ei huvita aga seekord tahtsin küll, teada mis moodi see eemaldamine käib. No ikka tavalist moodi, labaselt varastades... Noh nagu juba Nõuka-ajal, ei varastatud vaid võeti. * * * Lisaks peaks endale mingi uue nime vaatama, no näiteks Dioreothea-Juulija-Mariija :-) Siis on tõenäosus suurem, et keegi kogemata kosmeetiku või juuksuriaega ei tühista. Täna sai igatähes ilmaasjata mööda tänavaid liugletud ja ujutud, aga kogu situatsioon oli nii koomiline - astun sisse, mõni minut veel enne broneeritud aega. Küsin, et mul oli aeg L*** juurde ja selle peale vaatab vastu mulle kohkunud töötaja kes kibekähku taha ruumi tõttab. Ma sain kohe aru, et miskit

Hetkel istun siin arvuti taga villaste sokkidega ja jalad on päris soojas... Ainult käed hakkasid just hetk tagasi külmetama - noh kinnasega oleks ikka päris totter toas istuda. Ja ega nii külm siin olegi- lihtsalt ma tuntud külmavares ja jalad-käed kipuvad vähimagi külmaga nagu jäätükid olema. Aga tegelikult tahtsin hoopis sellest kirjutada, et viimasel ajal on mulle netis kolades nii mõnigi blogilugu või kommentaar niimoodi kriipima jäänud, et tahaks nagu midagi öelda. Ei kusjuures mitte seal kommenteerida - sest igal ühel on õigus oma arvamusele ja ma ei taha hakata neid oma seisukohtadega risustama. Ja tegu pole ka nüüd teab mis eluliste küsimustega. Viimase aja "kuum teema" ja seda mitte ainult blogides (täna Ekspressis ka nt) on uued Kalevi kommid, ei mitte nende maitse üle ei arutata vaid uue peene kommipaberi avamise üle. Põhimõtteliselt on kaks leeri - need, kes neid uusi pabereid kiruvad ja teised, kes neist esimestest aru ei saa või lausa ajukääbikuteks peavad.

Ma ei salli külma, mitte üks raas kohe mitte... No lõpuks jõudis talv meite õuele ja külmad jaanuarituuled poevad igast praost tuppa. Seega minu soov normaalsel ajal magama jääda on selleks ööks lootusetult luhtunud ja jalgade soojaks saamiseks pean kuskilt veel teised villased sokid leidma.....