iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

üldiselt täitsa juba harjun ära chrome'iga, aga täna ei osanud ma selle peale esmalt miskit kosta.... Otsin üles kas kuskilt seda tõlkimise pakkumist üldiselt annab ära keelata. Lehe kaupa jah saab, aga tahaks kohe nii, et üldse ei küsiks.

ehk lugu sellest, kuidas ma google chromele olin sunnitud üle minema. Vähemalt mõneks ajaks... Eile õhtul lakkas juba armsaks saanud firefox töötamast, algul kahtlustasin ka miskit tõsisemat probleemi arvutiga - nii kokku jooksis kõik, aga esineb see kokkujooksimine ainult tulirebast avades, seega ju viga on selles. Aga milles viga on ja kuidas seda parandada- ei tea. Mis teha, harjumatu on ja mulle üldse ei meeldi chrome kujundus. 

Et kõik ära rääkida, peab alustama algusest... mis ei garanteeri, et lõpuni jõuan. Nagu juba mainitud, kõik läks nagu õlitatult. Hommikul vara suht jahedast Tartust juba pärastlõunal juba soojemas Bergamos. Aga reisikava  ei näinud ette pikka peatust, vaid sõitu Vicenzasse... Veidi üle poole tunni jäi aega perroonil päikest nautida. Jah, kuigi see sõitmine on väsitav, on selles miski võlu, midagi, mida ma sõnadesse panna ei oska (võib-olla ka miski nostalgia, täitsa naljakad mälestused tulid meelde. Lihtsalt, kui üks vanem proua sattus veidi ärevusse, kas ikka rong tuleb sellele teele, meenus kuidas sai kunagi Milanos joostud infot otsima, kas ikka õiges kohas ootamas. Seekord mina olin rahu ise, no küll ta tuleb ja kui ei, siis ju teadustatakse kuhu tuleb selle asemel.  Rongisõit läks ka ilma vahejuhtumiteta,  ning Vicenzas õnnestus ka kiiresti bussipeatus leida. Niimoodi sai juba esimesel õhtul tiiruke Vicenzas tehtud. Aga siiski sai suht varakult hotelli tagasi kobitud, sest väsimu

logisin internetipangast välja ja tuli selline tekst "no access allowed!" Loogiline, ma logisin ju välja. Samas tähendaks see justkui, et juurdepääsu ei ole väljalogimise lehele :D