võti katki
Tagantjärgi lõbus lugu - eelmine reede jõuan koju, hakkan võtit kotist võtma, ei saa hästi kätte, aga kui kätte saan pillan kolksti maha. Võtan võtme maast ja hakkan lukku lahti keerama. Aga... ei keera mitte. Vaatan siis hämmastunult ringi - no on õige korrus, ja ülemine võti ju keerab ka. Proovin uuesti - ikka ei miskit. Võtan siis võtme välja - ja kõver on. Egas midagi, telefonikõne E.le ja siis tagasi linna poole tema võtme järele.
Looda siis veel, et saad reede õhtul varakult koju...
* * *
Ausalt, ma ei mäletagi, millal viimati kusagil uksetaga olen olnud. Vist keskkooli ajal kui kortermaja ukse koodlukku vahetati minu koolisoleku ajal. Noh, muidugi uus kood pandi ka - aga kust mina seda teada võisin.
PS
Minu mäluga on asjad ikka väga hullud, ukse taga, küll hotellitoa ukse taga olin vähem kui kuu tagasi. Jäin Sousses veidi kauemaks poodidesse kolama, kokkulepitud 19.00 asemel jõudsin hotelli 19.30 - vaatan söögisaali, toakaaslast pole. Lähen ülesse, koputan uksele - keegi ei ava, toast on kuulda teleka häält. Kopin veel mitu korda, ja enda arvates päris kõvasti, aga keegi ei ava. Vantsin siis tagasi alla sööma, pärast sööki jälle üles - sama lugu kui enne. Lähen siis retseptsiooni küsima, ehk on toakaaslane hoopis kuskile linna läinud ja võtme sinna andnud. Aga ei, võtit pole. Lasen neil tuppa helistada, aga keegi ei võta toru. Ok, ma ikka tahaks tuppa, veepudelid ka näpu otsas. Lahke meesterahvas kutsub portjee ja annab talle varuvõtme, nii läheme üles ust avama. Ja, oh imet toakaaslane magab omas voodis...
Looda siis veel, et saad reede õhtul varakult koju...
* * *
Ausalt, ma ei mäletagi, millal viimati kusagil uksetaga olen olnud. Vist keskkooli ajal kui kortermaja ukse koodlukku vahetati minu koolisoleku ajal. Noh, muidugi uus kood pandi ka - aga kust mina seda teada võisin.
PS
Minu mäluga on asjad ikka väga hullud, ukse taga, küll hotellitoa ukse taga olin vähem kui kuu tagasi. Jäin Sousses veidi kauemaks poodidesse kolama, kokkulepitud 19.00 asemel jõudsin hotelli 19.30 - vaatan söögisaali, toakaaslast pole. Lähen ülesse, koputan uksele - keegi ei ava, toast on kuulda teleka häält. Kopin veel mitu korda, ja enda arvates päris kõvasti, aga keegi ei ava. Vantsin siis tagasi alla sööma, pärast sööki jälle üles - sama lugu kui enne. Lähen siis retseptsiooni küsima, ehk on toakaaslane hoopis kuskile linna läinud ja võtme sinna andnud. Aga ei, võtit pole. Lasen neil tuppa helistada, aga keegi ei võta toru. Ok, ma ikka tahaks tuppa, veepudelid ka näpu otsas. Lahke meesterahvas kutsub portjee ja annab talle varuvõtme, nii läheme üles ust avama. Ja, oh imet toakaaslane magab omas voodis...
Comments