Sitsiiliast - muljeid siit ja sealt


Oli ilus laupäevahommik kui kohale jõudsin - kuigi kell näitas vaid veidi üle seitset hommikul aga väljas on mõnusalt soe. Mõnus... Esimesed kaks päeva saigi lähemale ümbrusele pühendatud - Giardini Naxos, Taormina, Isola Bella... piisavalt kilomeetreid kohe alguseks maha kõmbitud, kuigi tegelikult on olemas ka toimiv bussiliiklus ja ikka sai seda ka kasutatud. Tänu sellele sai kohe esimesel õhtupoolikul Taorminasse mindud, läksin lihtsalt uurima kus bussipeatus täpselt on aga peatuses kohal olles otsustasin sinna sõita, bussi ei pidanud ka kaua ootama. Taorminas olin tegelikult käinud 7 aastat tagasi, seega oli hea meenutada ja võrrelda. Kuna oli laupäeva õhtu siis inimesi (no peamiselt turiste muidugi tegelt) oli tänavatel palju, siin olev pilt on tehtud järgmise päeval lõuna ajal, kohe oluliselt vaiksem ja rahulikum oli... Seega otsutasin hoopis veidike ronida st mööda treppe üles kindluse poole minna, see oli ju üks asi mis 7 aastat tagasi nägemata jäi. No mõeldud... tehtud, aga mitte päris - viimaseks trepiosaks jäksu enam ei olnud - ei saa ikka treenimata keha ka üle koormata. Kui ma oleks teadnud, et nii vähe puudu jääb, oleks ehk edasi läinud :-) Aga võrratuid vaateid sain ikka nautida. Teise päeva hommikuks ei olnud mingeid märke, et oleks end üle pingutanud või kusagilt lihased valutaksid (ma natuke pelgasin, et treppidest käimine võiks nii mõjuda) ja seega otsustasin minna Isola Bella juurest Taorminasse, ka paras selline ülesmäge rada. Kõigepealt muidugi tuli bussiga kohale sõita ja millegipärast ei suutnud Taorminasse kibelevad inimesed õiget bussi ära oodata ja kippusid peale (tegelt sealt saab ka funikulööriga üles, sellepärast) Aga ühtlasi tähendas see seda, et buss oli puupüsti täis ja sellest veel hullem (mul oli tegelt istekoht ja hullu polnud) oli ajakulu, mis piletite müügile läks. Aga kuhu mul ikka kiiret oli. Isola Bella väärib oma nime, kuigi tegelikult saab ainult väiksele osale saarest ning sedagi jalad märjaks tehes - läbi vee tuleb minna. Ülejäänud osa on looduskaitse all ning suure tabalukuga väraval suletud. Seda osa saab ka külastada, aga tuleb ette bronnida - tööpäeva hommikuti helistades. No muidugi oli pühapäeva hommik ning ilma eelneva bronnita kedagi sisse ei lastud. Mul olidki teised plaanid - veidike seal lähedal päikest võtta ja siis hoopis Taorminasse ronida. Rand on kivine muideks, kuigi kui niimoodi mõelda, siis ilma lamamistoolita on merevee poolt siledaks lihvitud kividel isegi parem kui liival, mis päikesekreemile eriti hästi kleepub. Muidugi on see nii kohalike kui turistide hulgas populaarne rannariba, nii et peagi oli rahvast juba liigagi palju. Oligi paras aeg end liigutama hakata... Tee Taorminasse oli muidugi inimtühi, tasapidi kulgedes ei võtnud nii võhmalegi (kuigi trepiastmeid oli palju). Päris mõnus oli Taorminas pargis jalutada ja vaateid Etnale nautida... Teise päeva õhtul sai ka hotelli lähedal ujumas käidud, mõnus selge ja soe vesi.

Esmaspäeval otsustasin, et võiks kaugemale ka sõita ja tee viis Siracusasse. Tee ei viinud muidugi kuhugi, ikka bussiga tuli sõita. Bussiga ka joppas, ma olin eelnevalt vaadanud netist välja ühe bussifirma graafikud, mille järgi oleks pidanud veidi üle poole tunni ootama aga Catanias bussist maha tulles vaatasin, et üle tee mingid bussid seisavad - ja ühele oli ette kirjutatud Siracusa, küsisin bussijuhilt, kas sõidab sinna ning vastus oli jaatav. No teine firma oli lihtsalt :-).
Kuigi korralikku kaarti mul ei olnud, leidsin kõik vaatamisväärsused lihtsalt üles - või leidsid nemad minu...
Aga lihtsalt jalutada Ortigias ning nautida ümbrust oli ka mõnus, igasugu vaatamisväärsuste kohta saab lugeda raamatutest ja... ikkagi mitte mäletada. Aga õhustik jääb meelde, sellised mõnusalt kulunud majad, kitsad tänavad, kirikud... ja saart ümbritsev päikesesäras meri.


Pärast sai veel üks caffe freddo joodud ja ka veel vanemat ajalugu vaatamas käidud
e arheoloogilises kompleksis ringi jalutatud. Tegelikult on muidugi kreeka teater võimsam kui siit pildilt paistab...
Dionysose kõrvas sai ka käidud, no täitsa kõrva kuju on....

* * *
nüüd sai küll pikk ja lohisev positus... teinekord edasi siis Castelmolast, Ragusast, Notost ja Cataniast...

Comments

Popular posts from this blog

Asjadest ja klantsajakirjakodust

Minimalismist

Fotojaht - müür