Reisimuljed vol 1 - eellugu ja 12.-13. märts

Eellugu...

Ehk miks just Argentina? Sellega on nii, et algus on kusagil aegade hämaruses ning täpselt ei oskagi määratleda, millal see juhtus, et just Argentina mu reisiunistuste listi sattus. Igal juhul sel hetkel oli tegemist nii helesinise unistusega, et isegi reaalselt unistada ei julgenud. Vist oli "süüdi" üks raamat, aga isegi seda, mis raamat see oli, ei mäleta.

Vahepeal aastate jooksul unistasin vaikselt edasi, esialgu tundus ikka nii ilmvõimatu ja siis pigem küsimus ajas ja kuidas leida hea hinnaga lennupileteid.

Olin küll ükskord aastaid tagasiolnud päris lähedal Lufthansa veapiletite ostmisele, aga noh, veapiletid said kiiremini otsa kui mina otsustada suutsin... Aeg-ajalt vaatasin ikka lennupileteid, ebamugavalt nagu ei tahtnud ja mugavalt oli liiga kallis... kuniks ühel novembrikuu päeval nägin sooduspakkumist. Pärast mõningast kaalumist kuupäevade osas, oli otsus tehtud ja lennupiletid ostetud.

* * *

Piletid ostetud, tuli teha edasised reisiplaanid. Eriti usin ma sellega ei olnud, sest kool jms vajas tegelemist, seega selleks hetkeks kui otsustama hakkasin, oli reisi jäänud vaid paar kuud ning kohe sai selgeks, kui ei taha kogu reisi lennujaamades veeta ning üüratuid summasid lendudele kulutada, tuleb teha valikud, kuhu minna - Argentina on ikkagi üüratult suur maa ning igale poole ei jõua.

Selleks korraks sai reisikava - Buenos Aires - Iguazu - Salta ja ümbrus - Cordoba - Buenos Aires. 3 siselendu + üks ööbuss ja lisaks palju kilomeetreid ekskursioonibussidega.

* * *

12.märts

Kõige pikem lennusõit senini - Frankfurdist Buenos Airesesse lendab üle 13 tunni (kusagilt vaatasin pärast järgi ja näitas konkreetse lennu ajaks 13 tundi ja 13 minutit). Lend läks üllatavalt kiiresti, algul üritasin Lufthansa (mitte)puutetundlikult ekraanilt mõnda filmi välja meelitada ja siis seda veidi katkise helisüsteemiga kuulata, stereo asemel oli enamus aega mono st ühest kõrvaklapist heli välja meelitamine õnnestus vaid hooti. Siis anti süüa (valida ei saanud, kas oligi nii ette nähtud, et üks toit või oli teine valik lihtsalt otsa saanud, seda ei tea) - nagu ikka lennukisöök, aga terariistad anti ehtsad, mitte plastikust nuga-kahvel. Ja siis enamuse aja magasin, ikkagi öine lend. Esimest korda elu õnnestus midagi lennuhirmu taolist ka üle elada - ärkasin vist turbulentsi peale üles, ei saanud unesegaselt eriti arugi kus olen, aga kuidagi hirmus oli. Siis sain aru, et minu võimuses ei ole midagi ning veel järgnevad 7-8 tundi vaja veel  lennukis istuda, seega rahunesin maha ja magasin edasi. Tõsise hirmu alla see vist nagu ei kvalifitseeru...

13. märts

Esialgu paistsid ainult pilved, alles mõni minut enne maandumist hakkas maad ka nägema - põllulapid, majad.

Edukalt passikontroll läbitud (ainus küsimus oli esimese öömaja nimetus, lisaks sõrmejälg ja foto) ning pagasilintide juurde jõudes oli ajastus täpne, kohver tuli minuti-paari jooksul. Lennujaama piiratud tsoonist välja minnes tuli veelkord pagas läbi valgustada, aga see selline formaalne kontroll, aega sellega ei läinud ning ei ole kindel kuivõrd need töötajad seal seda läbivalgustuse kaamerat jälgisid.

Esimene ülesanne oli raha vahetada, selleks pidi hea koht olema Banco Nacion, esialgu oli veidi keeruline tuvastada asukohta - oli kohe turvast välja ja vasakul nurga taga, suuri silte kaugelt ei paistnud. Rahavahetuses ehmatasin ära, raha sai palju. Muidugi ma olin kursist teadlik, ses suhtes see ei üllatanud, aga lihtsalt rahapatakas oli paks. Mis tähendas muidugi seda, et peenikest raha jagus aga esialgu oli küll veidi muretsemapanev kuhu see kogus turvaliselt paigutada. Olin eelnevalt muidugi lugenud igasugu hirmu ja õudusjutte kuivõrd ebaturvaline Argentinas, eriti Buenos Aireses on...

Lennujaamas vajalikud protseduuris tehtud (piirikontroll, pagas, rahavahetus tehtud) sõitsin transfeerbussiga linna.

Hotelli jõudsin kohale muidugi oli liiga vara check ini jaoks, aga vastuvõtu töötaja ütles, et miski tunnike läheb toaga aega, võttis kohvri  hoiule ka. Nii saingi esimese jalutuskäigu teha hotelli ümbruskonna tänavatel ning lisaks ka kohvikus kohvi juua ning inimesi vaadata. Selline veidi Lõuna-Euroopa tunne tekkis, erinevaks vaid rahavahetuse pakkujad kes muudkui hüüdsid cambio-cambio-cambio. Raha mul vahetada aga vaja ei olnud enam :D

Pärast hotellitoa kättesaamist ning väikest puhkust värskendust seadsin sammud Plaza del Congreso poole, sealt pidi algama linnatuur free walk tour.  Kuna aega tuurini oli, siis valisin tee Plaza de Mayo kaudu, sai ühtlasi esmapilgu Casa Rosadale ka. 

Esimene meeleavaldus õnnestus ka teel ära näha, mille vastu protesteeriti, seda ei tea, aga pidi tavaline olema.  Õhtul uudistest näitas et, järgmiseks päevaks oli plaanitud lausa 3-4 erinevat demonstratsiooni, kuna olin siis maal ja hobuse seljas, siis neid ei oska kommenteerida.

Free walk tour oli tore, hästi palju räägiti Buenos Airese ja üldisemalt Argentina ajaloost, sekka ka tänapäevast. Rahvast muidugi oli piisavalt, ikkagi tasuta (annetusega) ekskursioon ja ette regama ei pea. Ma muidu ei ole suur linnaekskursioonide fänn, sest ma niikuinii ei mäleta midagi giidi räägitust ja meelsasti jalutan omas tempos, aga võõras Lõuna-Ameerika linnas tundus see kuidagi turvaline alustuseks ning oli nii tore, et tegin isegi ühe teise free walk touri BA-s ning lisaks veel Saltas ja Cordobas.

Allpool mõned pildikesed linnaekskursioonilt:

Niikaua puhkasid need mehed, kuni vihma sadama hakkas.

Bussi ootamas

Cafe Tortoni - Buenos Airese vanim kohvik, kuhu sissepääsemiseks on turistidest järjekord

Casa Rosada

Ootamatult oligi esimene reisipäev õhtusse jõudmas, aga kuna veel päike loojunud ei olnud, otsustasin Puerto Madero piirkonna ka üle vaadata, mõnus õhtune jalutuskäik esimese päeva lõpetuseks. See sild kujutab naistangotantsija poosi. 

Puente de la Mujer