18. märts

Selle päeva eesmärk oli Iguazu kosed Brasiilia poolelt üle vaadata. Sinna sõidab 2 bussifirmat, valisin selle, kellel tihedamini busse sõitis. Asi ise on lihtsaks tehtud, piiriületusel bussijuht juhendab kuhu sappa minna (st tegelikult valikut vist oli ainult Argentina poolel minnes) ja ootab kuniks kõik kontrollist läbi on saanud. Esiteks minekul ühel pool jõge Argentina piirivalve, kus piirivalvuril õnnestus mulle vale tempel sisse lüüa, lahkumise templi asemel esiteks pani hoopis sissetuleku templi, õnneks kohe märkas oma eksitust ja tõmbas selle maha ning lõi õige templi passi. Siis sõit üle jõe ja teisel pool Brasiilia piir. Ma olin juba hispaania keelega nii harjunud, et ootamatu oli teist keelt kuulda. Piiriprotseduurid edukalt läbitud, oli veel veidi sõitu kuni buss jõudis Brasiilia-poolsete koskede juude. Bussijuht lahkesti pakkus, et esimene peatus on linnupargi (Parque das Aves) juures, ilmselt oli tal oma kasud mängus, sest kõik said bussist lahkudes bussijuhi nimega klepsu rinda. Aga kasud olid ka mul, sest niikuinii oli plaan sinna minna ja paarsada meetrit jalavaeva nii vähem. Pileti sai soetada kaardiga, üheks päevaks minnes ei olnud tahtmist raha vahetama hakata. Muidugi kasulik oleks olnud endale reaali kurss selgeks teha, siis vb oleks lisaks piletitele ka midagi pärast suveniiripoest ostnud. Aga ostud jäid sooritamata, et pärast mitte arvelt ebameeldivaid üllatusi avastada.
Pargis oli püütud lindudele luua võimalikult loomulik elukeskkond ning eri liigid olid üksteisest vajadusel eraldatud st inimesed pidid liikuma läbi väravate/uste. Enamasti olid linnud inimestest siiski eraldatud, va papagoide alal.

Pargis oli ka liblikate ala

Linnupargis piisavalt ringi vaadatud, seadsin sammud peamise atraktsiooni e koskede poole. Brasiilia poolel tuleb väravast koskede juurde sõita bussiga, seal tuli kõlaritest ka veidike tutvustavat juttu. Juttu oli aga raske kuulata, sest alguses oli portugalikeelne jutt ning seejärel mitteametlik portugalikeelne jutt. Niipea kui kõlarist portugalikeelne tekst lõppes, kõvenes uuesti jutuvada. Vähemalt oli esimestes peatustes see kuulda, et maha seal minna ei ole mõtet st pileti hinnas need atraktsioonid ei ole. Lootsin, et ju õiges kohas enamus inimesi läheb bussist maha st selle järgi saab õige koha tuvastada, nii läkski. Ülejäänu räägivad pildid enda eest: