23. märts

See kui eilsest saab tänane päev või tänasest eilne, ehk seekord Cafayete ekskursiooni päev.  Kahjuks jättis eilne reisikaaslane ootamatu tervisemure tõttu ekskursioonile tulemata ning seega olen ainus välismaalane ning saan privaattõlkega ekskursiooni. Ma igaks juhuks ei ütle, et saan u 50% hispaaniakeelsest jutust aru, sest kõigest ju ei saa ja isegi kui saaks, siis meeldejäämiseks on hea mitu korda juttu kuulata, seega ei kurda.
Giid räägib, et teepeale langenud kivid on öise maavärina tagajärg, maavärinad on mägedes tavapärased ning enamasti muud moodi neid tunda/märgata ei olegi kui lihtsalt varingutena. Pärast maavärinastatistikat vaadates on näha küll erinevaid maavärinaid, aga enamus siiski tunduvad olevat liiga piirkonnast eemal, et seda kivivaringut oleksid saanud põhjustada, aga kes seda teab kui kaugele ja kuidas täpselt mõjub. Mäed igal juhul on võimasad ning kuigi mitte nii kõrged kui eelmistel päevadel siis pildistamist ja vaatamist jagub küll ja veel. Tegelikult tahaks siin pikemalt matkatagi. Nautida seda avarust ja neid vaateid.

Mõned peatused ning väiksed jalutuskäigud teepeal ja siis jõuame Cafayete linnakesse. See väike turismilinnake on nagu teise maailma sattumine. Võib-olla liiga ilus ja liiga turistlik, aga samas väga mõnus ja armas. Võrreldes rahvast täis Salta tänavatega hoopis teine maailm.

Kõigepealt kohustuslik peatus turistidele mõeldud poes. Ise ei ostnud midagi, ühte käekotti vaatasin aga siis tuli mõistus pähe, et kus ma ikka sellisega käiks ning niisama seisma ei ole mõistlik asju osta. Seejärel lõunasöök ja siis vaba aeg uudistamiseks. Milliseid ägedaid graffiteid oli majadele tehtud, see vaid üks näide. Lõpuks ikka shoppasin veidi kohalikul turul ja ostsin kaelakee ripatsi, et mingi suveniir ikka oleks. Pärast vaba aega jätkus sõit veinikeldrisse, kui muidu on Argentina tuntud punaste veinide poolest, siis siin Cafayetes on levinud hoopis valge vein torrentes.

Tagasiteel veel 2 peatust mägede imetlemiseks ning ka väike kontsert kuulatud.