Mitte sellest ei taha ma rääkida, mis Tallinnas toimus(b)

Ja tegelikult tahtsin siiagi hoopis muud pilti panna, aga seda pole arvutis...
Nimelt lilledest valmistatud kella augustist 2005 Edinbourghist. Miks? Sest sellest sai minu jaoks sümbol vägivalla, lõhkumise ja märatsemise vastu. Muidugi G8 kohtumisest ja sel ajal linnas toimunust oli juba enam kui kuu möödas, seega kell oli ilusti taastatud, aga mitte sugugi nii uhke kui tavaliselt... Ja siis ma mõtlesin - milles oli süüdi H.C.Andersen, kellele see lilledest kell pühendatud oli? Minu pähe lihtsalt ei mahu need, kes (enda arvates) õilsa eesmärgi nimel lõhuvad ja laamendavad. Eriti õõvastavad on minu jaoks looduskaitsjad, kes lõhuvad aknaid ja autosid - mis nad tõesti arvavad, et uusi aknaid polegi vaja- niikuinii pannakse uued aknad ja kulutatakse klaasi tootmiseks loodusressursse. Jah tänagi tabasin samadelt mõtetelt - minu jaoks pole mitte mingisugust asja, mis õigustaks maradööritsemist ja mul on kurb, kui leidub neid, kes leiavad sellisele tegevusele õigustusi... Kividega loopimine, röövimine ja vandaalitsemine ei vii tulemusteni, otse vastupidi - millal küll õpitakse, et sedasi ei lahendata midagi? Igatähes minu toetuse on enamus protesti jm liikumisi, mille eesmärgid on mulle meelepärased aga kes kasutavad oma tegevuses vägivalda juba eos kaotanud - ma olen nende vastu, ükskõik kui üllas see eesmärk ka pole. Eesmärk ei pühenda abinõud!

* * *
ma nägin kümmekond päeva tagasi unes purustatud aknaid, ei mitte Tallinnas aga siiski...

Comments

Popular posts from this blog

Asjadest ja klantsajakirjakodust

Minimalismist

Fotojaht - müür