shopahooliku nurgake

Nii, pidasin vastu 8 päeva ja 9ndal libastusin. Uued teksad... Allahindlused on saatanast või tegelikult oleksin juba aasta lõpus Tallinnas teksad ära ostnud, aga siis korraks mõistus kontrollis kirge ja ost jäi sooritamata, sest olid tavahinnaga ja mitte just odavad (see ei tähenda, et ma siis ei oleks muud ostnud). Aga vahel on selliste otsutega nii, et kui leian meeldiva asja siis pärast kahetsen, et ostmata jätsin. Nii ma juba mõned päevad kahetsesin ja ootasin millal jälle Tallinna (õhkõrnas lootuses, et need teksad ikka veel müümata) aga täna läksin korraks poodi ja leidsin Tartust sobivad püksid.

Täielik shopahoolik... No muidugi on teksasid ikka vaja, aga nii hädasti mitte. Peaks kodust väljudes raha st pangakaardid koju jätma, siis ei tekiks kiusatust. Samas, tagajärgede ravimine ei ole kuigi tulemuslik, peaks leidma põhjuse. Ok, naiselik edevus, mis parata- ei saa käia koguaeg ühtede ja samade asjadega. Aga võib-olla on asi selles, et mulle ei meeldi siis enam mööda poode käia kui mul kindlasti midagi vaja on. Palju meeldivam on siis poode kammida, kui ei pea paaniliselt midagi taga ajama ja niimoodi leiab ka üht-teist (vahel lisaboonusena ka odavam hind). Kui kindlasti midagi vaja on, siis seda kindlasti ei ole.

*tõe huvides - ma ei osta asju niisama seisma st kõik ostetud asjad lähevad käiku ja enamasti saavad oma loomuliku lõpu pika aja kasutusaja jooksul kulumise/purunemise jms tulemusena.