iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

 Lapsepõlve lohutustoit:   Ma arvan, et mingi vanuseni ei eksisteerinudki sellist asja kui lohutustoit. Ses suhtes, et lemmiktoidud olid, aga mitte lohutuseks. Söömine oli viimane asi, mis meelde tuli. Või siis oleks tahtnud selliseid asju, mida vabalt kätte ei saanud (nagu ilma seemneteta rosinad) või olid väga hooajalised nagu maasikad ja viinamarjad. Hiljem noorukina oli lohutustoit šokolaad. Mida enam ei taha:  Ei teagi, enamasti need asjad, mis lapsena lemmikud olid, maitsevad siia maani. Ainsad asjad, mis mulle kunagi maitsesid aga enam mitte, on maapähklid ja arooniad, aga mõlema "enam ei taha" jääb lapsepõlve, sõin liiga palju ja isu sai täis. Kartuleid söön harva, aga samas kartulid olid lihtsalt selline praktiline söögikraam, mitte suur lemmik. Üldiselt enamus asju olen toidulaualt vähendanud pigem muudel põhjustel nagu kehakaalule mõjuvatena, nagu nutella või pastatooted, esimest ei ole aastaid koju ostnud, pastat ikka aeg-ajalt teen aga mitte iganädalase söögina. 

Trenniupdate - suvi on tasapisi möödas ning trennilainel läheb täitsa edukalt. Et rohkem jooksma jõuda ning jälle veidi pikemaid maid läbida, alustasin just ka 21 km jooksuprogrammiga. Algus on olnud küll üle kivide ja kändude st mitte alati programmijärgne - esimesel nn testipäeval jooksin lisaks 9-minutisele testile 12 km, eelneva paari kuu jooksul vist korra nädalas olin 30 minutit jooksnud. Siis järgmine kord ei osanud õigesti programmi trenni alustada* ja jooksin siis lihtsalt kavas ettenähtud aja, aga see muidugi programmi trennina ei läinud kirja ning siis pühapäeval pärast 20 km matka jooksma ei jõudnud, tegin esmaspäeval järgi (jällegi nn progammi-välise trennina). Aga muidu, vähemalt motiveerib tihemini ja varsti ehk ka pikemat maad jooksma.  *Programmi-järgset jooksu kellal ei osanud käivitada, sest alles õpin oma uut kella tundma. Minu armas, 5 aastat vastu pidanud Polari kella gps hakkas imelikke asju tegema, st ei kuvanud teekonda just kõige täpsemalt, täpiks i peale oli