26. märts

 Viimane poolik päev Argentinas. Rahulikult sai hommikusööki nauditud ning siis mindud poodi viimaseid suveniire (peamiselt küll söödavat) varuma. Esialgu muidugi rõõmustatud, et tänavad autode jaoks avatud jälle. Muidugi poode just väga vara lahti ei tehtud ning maiustuste pood, kust plaanisin dulce del leche varud saada oli eriti kaua kinni. Aga lõpuks tehti ka see lahti ning sai kogu sobiliku varutud. Muid mittesöödavaid suveniire väga ei leidnud - nagu ikka, kui jätad õiges kohas ostmata, siis mujal sama ei leia. Lõpuks oli aeg varajaseks lõunaks ja tuli veel üks korralik ja maitsev lihatükk süüa. 

Kõht täis oligi aeg hotellist kohver võtta ja oodata transfeer-taksot. Takso küll hilines veidi, aga no olin varuga aja pannud, sest ma ju ei teadnud eelmisel õhtul - äkki tuleb mingi alternatiivne variant lennujaama sõiduks välja mõelda. Lennujaama jõudes sai veel kulutatud viimast sularaha ning ostetud matetass. Siis pagas ära antud ning piiriformaalsused läbitud, saigi juua viimase kohvi Argentina pinnal ja ootaski pikk tagasilend. 

Nii saigi üks elu unistus täidetud :) Aga ma tahan veel Barilochesse ja Tulemaale ning miks mitte ka Valdese poolsaarele. Loodetavasti ei lähe sellega nii kaua aega, kui esimese Argentina reisiga (ma olin vist 11-12, kui lugesin mingit reisiraamatut Argentinast ja see oli unistuse algus).