Bussis oli uni üllatavalt hea, kokku tuli julgelt 8 unetundi. Varahommikul ärgates sai vaadatud ümbritsevat maastikku ja u tunni-pooleteise pärast jõudis buss Cordobasse. Bussijaamas sai kõigepealt otsitud kuhu kohver hoiule anda ja siis kesklinna jalutada. Jalutustee ei olnud pikk, ning olin eelnevalt teekonna google mapsi jms kaartide abiks selgeks, seega kohalejõudmine läks libedalt.
Kuna bussis hommikusööki ei pakutud, siis oli just paras esimeseks teha üks kohvipaus. Võtsin valikust nn klassikalise kohaliku hommikusöögi - medialuna'd, apelsinimahl, kohvi. Õhkkond oli mõnus ja oli näha, et püsikliendi käivad siin juba aastakümneid igal hommikul- nii mõnigi tellimus oli "nagu tavaliselt". Räägiti uudiseid, lehitseti ajalehti, suheldi tuttavatega. Kohvikust väljudes tsekki vaadates olin üllatunud kellajast - tsekil oli aeg 1 tund rohkem. Veidi segadust see tekitas, kuigi teadsin, et Argentinas ei keerata kella. A mine tea, vb mu telefon ja käekell on mingi oma aja leiutanud. Seega otsisin igaks juhuks midagi, kus oleks kellaaeg. Muidugi ei olnud midagi leiutanud, tsekil oli lihtsalt vale aeg.
Kellaaega oli vaja teada ka selleks, et osaleda järjekordsel free walking touril. Kuna aega oli veel, siis sai jalutatud kaubandustänaval. Müüjaid oli igasuguseid, omapärastena jäid silma pastakamüüjad. Ee, miks peaks keegi müüma tänaval pastakaid? Niigi kulub neid ju tänapäeval järjest vähem ja hind ka nii odav, et müügiga midagi teenida suht keeruline. Kuivõrd hädas peab olema inimene, et müüa pastakaid? Või on see mingi skämm, et rahakoti asukoht teada saada? Lahendada seda mõistatust ei õnnestunud, aga sarnaseid pastakamüüjad õnnestus näha ka mõned kuud hiljem Milanos, seega kahtlustada võib mingit pettuseskeemi (Milanos toimus see Corso Buenos Airese nimelisel tänaval... ). Kuna huvi pastakaid osta ei olnud, ega muud ostmisväärset ei leidnud siis sai sammud tagasi peaväljakule seatud. Normaalselt seal pilti teha ei saanud, sest väljak oli telke täis. Nujah, oleks siis päeval teadnud, et Hispaania kuningas tuleb ürituse raames ka Cordobasse, oleks neid telkegi pildistanud. Aga kuningast hiljem... Free walking tour oli järjekordselt kasulik- sest ise küll ei oleks teadnud kuhu minna ja mida vaadata, lisaks sai teada kohalikest toitudest-jookidest.
Vasakpoolsel pildil Argentina kurb ajalugu e diktatuuriajal kadunud inimesed. Paremal see sama jalakäijate tänav, kus pastakamüüjaid liikus. Nagu näha, kui need müüjad välja jätta, siis täitsa tavaline ning kena jalakäijate tänav.
Ekskursiooni lõppedes tulid juba esimesed vihmapiisad, seega tundus mõistlik seada sammud bussijaama poole. Vahepeatustega varjualustes õnnestus enam-vähem kuivana ka kohale jõuda. Bussijaamas üritasin oma vähese hispaania keelega leida kohta, kust lennujaama bussile pileteid müüdaks, aga ei õnnestunud. Otsustasin siis bussi oodata ja õnne proovida, st kas ka bussi pealt müüakse. Tänu lahketele kohalikele õnnestus see, kuigi tegelikult ametlikult bussist pileteid ei müüdud. Lennujaamas sai juba kojulennule check in tehtud, elus esimest korda õnnestus saada seq no 1 (see miski saalpärane järjestuse number, vahel harva kasutatakse seda ka lennukisse kutsumise järjekorra jaoks). Aga enne veel kui Lufthansaga järgmine päev lendama hakata, tuli Norwegian Argentinaga BA-sse lennata. Lennumasinaks oli Boeing 737...? kui täpsustavaid vihjeid ei öeldud esialgu ning ohutuskaardil ka kirjas ei olnud, siis oli küll hinges veidi ärevust, aga siiski täpsustati mudel ka ära ja ei olnud Max (jajah olid ajad, kui reisimisega kaasnesid "normaalsed" hirmud st lennuhirm). Lend oli pooltühi ja minusuguseid turistidest välismaalasi vähe. Teoorias pakuti ka välja tasuta wifit lennukis, aga minu telefon igaljuhul seda üles ei leidnud. Lend ise möödus vahejuhtumiteta ning Buenos Airesis maandudes tuli vaid ca 5 minutit oodata lennujaama töötajaid, et lennukist välja pääseks. Läks paremini kui Hispaania kuningal, kes päev varem oli lennukis ca tunni istunud, kuna piisavalt suur treppi ei leitud, mis sobiks kuninga lennuki külge. Aga siiski ei läinud hotelli jõudmine sekeldusteta, süüdlaseks ikka seesamune Hispaania kuningas. Kohver ilusti käes, otsisin üles koha, kus moodsa süsteemiga sai endale välja printida takso jaoks hind, suundusin järjekorda ning kui järjekord minuni jõudis, siis taksojuht minu sihtpunkti nähes, ütles, et tema mind sinna ei vii. Esialgu olin segaduses, et mismoodi ei vii, ma ju ei taha kuhugi kaugele äärelinna sõita vaid täitsa kesklinna. Aga taksojuht seletas ikka edasi, et ei saa, sest tänavad kinni ja kuhugi lähedale ei saa. Ja kõige lähemale saab Plaza del Martinile ja seal öösel pimedas tapaks mind keegi ära. Selle aja peale oli järgmine järjekorras seisja mulle appi tulnud tõlkima, seletas, et Hispaania kuninga pärast on osad tänavad kinni ning läksime siis koos taksopileti masina juures oleva abilise käest nõu küsima, et mida siis teha. Mõtlesin samal ajal peas eri stsenaariume valmis - ööbida lennujaamas, leida mõni teine hotell kuhu annab sõita. Aga õnneks sai täpsustatud, et saab siiski hotellile veidi lähemale ja ohutumasse kohta ka, teine taksojuht oli nõus mind kohale viima ka. See teine taksojuht oskas veidi ka inglise keelt, oli käinud jalgpalli MM-i vaatamas Peterburis ja veel kusagil Venemaal ja puha st teadis täitsa, kus Eesti asub. Sain ilusti u paarisaja meetri kaugusele hotellist ning jõudsin turvaliselt hotelli. Nii saigi viimane täispäev Argentinas läbi ning väikese seikluse eest hoolitses Hispaania kuningas, kes kusagil lähikonnas banketil viibis.
Comments