24. märts

Käes oli pühapäev ning ma ei pidanud hommikul kuhugi ekskursioonile sõitma. Seega sain nautida hommikusööki, kus oli veidi rohkem kui ainult magusad saiakesed. Rahulikult hommikusöök nauditud, pakkisin kohvri ja jätsin selle õhtuni hoiule hotelli valvelauda.
Ise asusin aga Salta linnaga tutvuma. Esimene eesmärk oli sõita teleferico ehk gondliga San Bernardo mäele. Jaamas oli üks sissepääs blokeeritud ning väljas kogunes rahvast plakatite ja lippudega. Ok, järjekordne demostratsioon- oli ju riigipüha - Día Nacional de la Memoria por la Verdad y la Justicia.  Tõlkes rahvuslik tõe ja õiguse mälestuspäev,  sel päeval 1976 a toimus sõjaväeline riigipööre. Igasugused meeleavaldused olid nii loomulikuks saanud, kuna veel ka midagi ei toimunud, siis ostsin rahulikult teleferico pileti ja nägin ettevalmistusi edasi juba gondliga mäeotsa sõites. Kohale jõudes selgus, et usinamad kohalikud olid hoopis joostes üles tulnud - mingisugune jooksuvõistlus oli just lõppenud ning autasustamine käis. Nautisin vaadet Salta linnale ja ümbritsevale maastikule, jalutasin veidi ringi ning siis sõitsin alla tagasi. Kui demostrandid välja arvata, oli linn rahvast tühi. Algul oli päris harjumatu tühjadel tänavatel jalutada, ei saanudki sokke või shampooni tänavamüüjatelt osta ega rahvamassis endale teed teha.

Nägin ära ka meeleavalduse lähemalt, selline suht rahumeelne oli, aga päris korraliku tiiru tegid linnale peale. Käisin ära kohalikus arheoloogiamuuseumis, mille peamiseks museaaliks on kõrgmägedest leitud laps-muumiad. Veidike kõhe ja sünge, aga samas ikkagi huvitav, kasvõi see osa, kui rasketes tingimustes arheoloogid töötasid. 

Selle aja peale olid jalad väsinud ja kõht tühjaks läinud, seega kerge lõunapaus peaväljakul. 

  

Seejärel vaatasin veel külastamata vaatamisväärsusi, nimelt Salta katedraali. Lõpuks sedasi tasapisi kulgedes jõudis kätte õhtu ning oligi aeg alustada tagasiteed. Esimeseks etapiks oli sõita ööbussiga Saltast Cordobasse. Ööbusse on Argentinas erinevaid, kõige mugavamad sellised, kus istme saab peaaegu horisontaali panna, nagu voodi - jalatoed on ka. Just sellise olin endale valinud. Kõigepealt toodi õhtusöök (mingi riisiroog oli) ja siis üritasin filmivalikust midagi sobivat leida - Brexit jäi silma, aga ausalt oli päris igav ning palju seda vaadata ei suutnud. Peagi vajusin unemaale ning uni oli hea.