16. märts

Oligi viimane päev Buenos Airese avastamiseks jäänud. Kui reisiplaan paika sai, siis olin veidi mures, et nii palju aega on Buenos Aireses aga ootamatult oli nii, et nt Tigre deltasse laevasõidule ei jõudnudki sest oli veel asju linnas, mida näha tahtsin.

Nägemata asjade nimekirjas oli Teatro Coloni sisemus, eelmine õhtul uurisin välja, millal tuurid on, tegelikult vist oleks saanud ka internetis broneering teha, aga kõige sobivamale ajale ei näidanud netis kohti. Seega seadsin hommikul sammud teatrisse, et tuuripilet osta. Minu üllatuseks oli täitsa saadaval koht tuurile kella 15ks, mida netis enam saadavana ei näidanud. Pilet ostetud, tutvusin ümbruskonnaga, sest u tunni aja pärast oli plaanis samast lähedalt teine free walking tour võtta. Tagasi jõudes oli rahvas juba kogunemas ning järjest juurde tuli. Eks selliste tuuride miinus ongi see, et populaarsemates kohtades võivad grupid üsna suured olla.  Seekordne ekskursioon oli pikem, nii ajaliselt kui ka läbitud vahemaa poolest. Esialgu räägiti Teatro Colonist ja ümbruskonnast, siis sai mindud Retiro piirkonda ning lõpuks Recoletasse. Vahepeal õnneks ka oli puhkepaus, et jalgu puhata ja kõhtu täita. Ekskursiooni lõppedes oli aeg nii kaugel, et oli vaja alguspunkti tagasi minna, et Coloni teatri tuurile jõuda.

Jõudsin täitsa õigel ajal, isegi veidike ootama pidi. Teatro Colon jättis võimsa mulje.

Seejärel läksin jälle linna peale, et San Telmo linnaosa kaeda. Teel kuulsin muusikat ja nägin tänavamüüjaid, kui tagasi tulin, siis selgus põhjus - rahvaste pidu oli, erinevate rahvuste esindajad müüsid rahvustoite. Suur osa Avenida de Mayost oli sel puhul jalakäijatele päralt jäetud, laval mängis muusika. Kuna oli plaan sel päeval Argentina toidu juurde jääda, siis jalutasin niisama ja ainult vaatasin, mida pakutakse.

Kõht oli õhtuks tühjaks läinud küll, seega pärast väikest puhkust hotellis läksin sööma. Kohaks oli Santos Manjares.