18. märts

Selle päeva eesmärk oli Iguazu kosed Brasiilia poolelt üle vaadata. Sinna sõidab 2 bussifirmat, valisin selle, kellel tihedamini busse sõitis. Asi ise on lihtsaks tehtud, piiriületusel bussijuht juhendab kuhu sappa minna (st tegelikult valikut vist oli ainult Argentina poolel minnes) ja ootab kuniks kõik kontrollist läbi on saanud. Esiteks minekul ühel pool jõge Argentina piirivalve, kus piirivalvuril õnnestus mulle vale tempel sisse lüüa, lahkumise templi asemel esiteks pani hoopis sissetuleku templi, õnneks kohe märkas oma eksitust ja tõmbas selle maha ning lõi õige templi passi. Siis sõit üle jõe ja teisel pool Brasiilia piir. Ma olin juba hispaania keelega nii harjunud, et ootamatu oli teist keelt kuulda. Piiriprotseduurid edukalt läbitud, oli veel veidi sõitu kuni buss jõudis Brasiilia-poolsete koskede juude. Bussijuht lahkesti pakkus, et esimene peatus on linnupargi (Parque das Aves) juures, ilmselt oli tal oma kasud mängus, sest kõik said bussist lahkudes bussijuhi nimega klepsu rinda. Aga kasud olid ka mul, sest niikuinii oli plaan sinna minna ja paarsada meetrit jalavaeva nii vähem. Pileti sai soetada kaardiga, üheks päevaks minnes ei olnud tahtmist raha vahetama hakata. Muidugi kasulik oleks olnud endale reaali kurss selgeks teha, siis vb oleks lisaks piletitele ka midagi pärast suveniiripoest ostnud. Aga ostud jäid sooritamata, et pärast mitte arvelt ebameeldivaid üllatusi avastada.
Pargis oli püütud lindudele luua võimalikult loomulik elukeskkond ning eri liigid olid üksteisest vajadusel eraldatud st inimesed pidid liikuma läbi väravate/uste. Enamasti olid linnud inimestest siiski eraldatud, va papagoide alal.


Pargis oli ka liblikate ala

Linnupargis piisavalt ringi vaadatud, seadsin sammud peamise atraktsiooni e koskede poole. Brasiilia poolel tuleb väravast koskede juurde sõita bussiga, seal tuli kõlaritest ka veidike tutvustavat juttu. Juttu oli aga raske kuulata, sest alguses oli portugalikeelne jutt ning seejärel mitteametlik portugalikeelne jutt. Niipea kui kõlarist portugalikeelne tekst lõppes, kõvenes uuesti jutuvada. Vähemalt oli esimestes peatustes see kuulda, et maha seal minna ei ole mõtet st pileti hinnas need atraktsioonid ei ole. Lootsin, et ju õiges kohas enamus inimesi läheb bussist maha st selle järgi saab õige koha tuvastada, nii läkski. Ülejäänu räägivad pildid enda eest:






Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Toidust

 Lapsepõlve lohutustoit:   Ma arvan, et mingi vanuseni ei eksisteerinudki sellist asja kui lohutustoit. Ses suhtes, et lemmiktoidud olid, aga mitte lohutuseks. Söömine oli viimane asi, mis meelde tuli. Või siis oleks tahtnud selliseid asju, mida vabalt kätte ei saanud (nagu ilma seemneteta rosinad) või olid väga hooajalised nagu maasikad ja viinamarjad. Hiljem noorukina oli lohutustoit šokolaad. Mida enam ei taha:  Ei teagi, enamasti need asjad, mis lapsena lemmikud olid, maitsevad siia maani. Ainsad asjad, mis mulle kunagi maitsesid aga enam mitte, on maapähklid ja arooniad, aga mõlema "enam ei taha" jääb lapsepõlve, sõin liiga palju ja isu sai täis. Kartuleid söön harva, aga samas kartulid olid lihtsalt selline praktiline söögikraam, mitte suur lemmik. Üldiselt enamus asju olen toidulaualt vähendanud pigem muudel põhjustel nagu kehakaalule mõjuvatena, nagu nutella või pastatooted, esimest ei ole aastaid koju ostnud, pastat ikka aeg-ajalt teen aga mitte iganädalase söögi...
Read more

Asjadest ja klantsajakirjakodust

Inspiratsioon http://indigoaalane.blogspot.com/2023/03/pragmaatik.html#comment-form blogipostitusest. Kõige alguseks täpsustuseks - käesolev postitus ei anna hinnangut Indigoaalase asjade hulgale, mööblile ega muule.  Minu lemmikud on igasugu remondi /sisustuse / kodukujunduse saated ja ajakirjad. Sellest konkreetsest saatest ehk kodud müügiks olen näinud enne/pärast pilte. Kuna tegemist on üürikodude üürieelse ülesvuntsimisega, siis asju neis ei olegi ja paigutamine on ka üürniku mure. Sellest ilusad ja puhtad ja asjavabad elamised. Minu eelmine kodu oli ka täitsa kena müügipiltidel, kui asjad olid ära viidud/varju tõstetud. Tihti peale tunduvad mulle ka kõik need kujundatud kodud, oot kuhu asjad pannakse? Kui ühtegi riidekappi ei ole ning muid panipaiku ka napib.  Nii tore on mõelda, et oh mul võiks ka nii olla või siis kurvastada, et mul nii ägedat kodu ei ole, aga ma ka pragmaatilist  ja praktilist tüüpi. Kas peaks korras voodi välja vahetama, et fäänsi päitsega ...
Read more

4. jaanuar - Ilmast ja riietest

Kristallkuul ja mõni teinegi kirjutas matkariietusest mõni aeg tagasi. Kõigepealt veidike sellest. Minu matkariietus on suhteliselt lihtne, egas ei teegi nii ekstreemseid matku, korraliku matka jaoks oleks vaja paremat varustust. Jalanõud - ühed columbia madalad matkajalanõud, mis võiks olla vast pool numbrit suuremad, no õhukesed sokid + mägedes matkamine st peamiselt laskumisel varba surumine ninaosasse lõppes kahe sinise varbaküüne ning hiljem poole kaotatud küünega. Metsajooksutossud suvematkadeks, mis päästsid mu suve st ei pidanud ülejäänud osa suvest sandaalidega metsas käima. Kui mõni tõsisem matk peaks ette tulema, siis tuleb jalanõude valikut täiendada. Sokid - erinevad, osad merinovilla seguga. On ka Darn Tough sokke 2 paari. Aga kui matkareisile minnes liiga vähe häid sokke kaasa võtta, siis ei ole neist kasu. Vt eelmine lõik. Püksid - ma see kummaline matkaja, kes eelistab, et püksid jalas ei lotendaks vaid ümber oleks. Esimesed ostetud matkapüksid olid minu standarditele ...
Read more