15. märts

Kuna ei olnud tahtmist end Buenos Airese ühistranspordiga kurssi viia, siis otsusustasin see päev ringi sõita hop on bussiga.  Ei tegelikult, kirjelduste järgi on BA metroo suht lihtne ja eelkõige odav, aga päris igale poole sellega ei pääse. 

Teel bussipeatusesse oli küll korra tunne, et kas see just nii hea mõte on, sest vihma hakkas sadama. Aga õnneks selgus, et bussil on ka 2. korrusel katus peakohal, seega pähe ei vihma ei sadanud, vahepeal pidi küll istuma vahekäigu poole, sest "katus" oli vaid present. Õnnestus siiski täitsa kuivaks jääda ning tegemist oli hoovihmadega. Esimesed paar minutit tuli kõrvaklappidest vaid muusikat,  juba jõudsin mõelda, et oot kas nii ongi, aga siis hakkas ikka jutt ka pihta. Kuulasin juttu ja tegin pilte. Esialgu viis sõit lõunapoolsetesse linnaosadesse - San Telmo ja La Boca. 

Siin kahjuks peatust ei olnud, ja õnneks muidugi oli kõht ka hommikusöögi saiakestest täis. Muidu nägi isuäratav välja küll.

Vahepeal sai maha ka mindud, et tangoetenduse piletid osta ja veidike süüa ja ka bussi vahetada. Teist bussi oodates oli veidi aega ümbrust jälgida. Peatuse lähedal oli plakateid täis sein, plakateid oli erinevaid.. Mingi hetk tuli sinna üks mees ja hakkas uusi plakateid kleepima ning võttis kotis järjest samasuguseid. Nii sai sein ühtlaselt ühesuguste plakatitega kaetud - palju neid oli, ei lugenud, aga nii paar-kolmkümmend ikka. Mis ime plakatid need olid? Nimelt on Argentinas sügisel presidendivalimised tulemas ning seinale said ühe kandidaadi plakatid. Pilti teha läks meelest - sel ajal kui kleepimistööga tegeles, tundus veider ning siis buss tuli juba. Aga lisaks usinale plakatikleepijale (tal oli ikka suur kotitäis neid plakateid veel, seega kaetud said kindlasti veel nii mõnedki seinad) võis jälgida kuidas tuuakse (tähitud?)kirju, millega tegelevad lillemüüjad ja kaubatransporijad - selline igapäevaelu, mida muidu võõras linnas naljalt tähele ei pane kui muudkui  ühe vaatamisväärsuse juurest teise jooksed. Aga siis tuli buss ja sai turist edasi olla, buss seekord viis põhjapoolsetesse linnaosadesse. Teele jäi Floralis Generica skulptuur, täpsemalt võib selle kohta lugeda siit https://en.wikipedia.org/wiki/Floralis_Gen%C3%A9rica 

Paus? Kliente ootamas?

Recoleta kalmistu juures otsustasin, et sõidetud juba küll - võiks selle kuulsa surnuaia ja Evita haua üle vaadata ja siis vaadata kuidas hotelli tagasi saada. Oma ilmselges naiivsuses läksin sisse ja arvasin, et niikuinii kõik lähevad Evita juurde st seda on lihtne leida. Aga ei, nii see asi ikka ei käi -hauakambreid on palju ja viit näitas ainult kabeli juurde. Enamus inimesi tundus ka sihitult ringi vaatavat. Õnneks pärast mõningast ringi käimist taipasin minna tagasi sissepääsu juurde kus üllatuseks oli, et olemas on lausa metallist surnuaiaplaan, seal juures oli juba teisi turiste, kes olid Evita haua tuvastanud kaardilt - seega edasine oli lihtne.  Mis mind üllatas? Ei, mitte see, et niimoodi maapeale "maetud", seda ju teadsin - olin lugenud ning ennegi näinud, vaid see, et valdav enamus hauakambritest on nagu unustuse hõlma vajunud- veidi lagunevad, ämblikuvõrkudega...

Surnuaeg nähtud, sai jätkata Recoleta linnaosaga tutvumist. Eesmärgiks oli näha ära Ateneo raamatupood. See on ülivinge raamatupood, mis on rajatud endisesse teatrisse. Sellised teistmoodi raamatupoed mulle meeldivad, isegi kui raamatuostu soovi ei ole (esiteks, mul juba on paar hispaaniakeelset raamatut kodus, mida ma lugenud ei ole ja teiseks, piisas juba Tallinna lennujaamast kaasaostetud raamatust pagasis). Kuigi paljud pildistasid, siis mulle tundus kuidagi kohatu keset poodi pildistama hakata, seega pilte jagada ei ole. 

Tasapisi oli õhtupoolik kätte jõudnud ning õhtul ootas ees tangoetendus. Kaalusin erinevaid variante, etendusi pakutakse erinevaid ning niimoodi kirjelduste järgi hinnata on päris keeruline mis hea ja mis mitte. Nii jäigi lõpuks sõelale mitte söögi jms tangoshow vaid etendus Centro Cultural Borges'ses, hind oli võrreldes teistega oluliselt soodsam ning samas professionaalse taseme poolest pidi hea olema. Ja ei tulnud oma otsust kahetseda, show oli tasemel ning just paraja pikkusega.