iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

ok tehtud küll sellise programmiga nagu gimp :) Aega kulus paar minutit...

No kuigi olen blogis lootusetult maas reisidega, siiski paar sõna viimasest reisist. - söödud sai hästi ja väga palju, no ikka toidu ja veini tuur oli algul :)  Esialgu oli kummaline toitu järgi jätta, aga kui kõht on ääreni täis, ja veel 3 rooga süüa siis tuleb järeleandmisi õpetatud tõdedes teha. - Nii uhkes hotellis  http://www.castigliondelbosco.com/estate/default.aspx  ei varem ööbinud ei ole  kui seekord. Kahjuks kaua seda nautida ei saanud... see oli vaid juunior-sviidi elutuba - üle 700 tehtud fotost on alles veel üle 600, ai see sorteerimine ja piltide parandamine on raske töö. Miskeid šedöövreid ei ole, sest päris palju sai tehtud sõitvast bussist - aga no ära ka ei raatsi kustutada. Ja oli kuidas ma tahaks osata pilte teha ja omada paremat objektiivi või kaamerat (või mõlemat). - Tavaliselt mitte-suvisel ajal Itaaliasse sattudes on probleem, et liiga õhukesed riided kaasa. Seekord olin külmaks valmistunud, aga ei oleks vaja olnud. Jättes kõrvale ...

Vist tuleb lühemalt teha, muidu ei jõua ikka lõpuni. Vicenzast edasi sõitsin Padovasse, see siis oli üks kahest linnast, kus olin varem käinud. Kuna eelmine käik oli põgus ja kauges minevikus, siis otsustasingi Padova reisiprogrammi lisada. Seda, et Padova nii suur on, ma muidugi ei mäletanud :)  Sai linna vaadatud, veidi mööda poode kolatud, otsitud kohta, kus jalgu puhata (isegi pargis olid kõik pingid hõivatud).  No ja oi kui väsinud jalad õhtuks olid.  Järgmisel päeval sõitsin edasi, no kui geograafiliselt täpne olla, siis tagasi,  Desenz ano del Gardasse.  Hotellis sain jälle kähku toa kätte - tuba oli nii suur, et mõ nes hotellis on tuba sama suur kui selles toas eesruum riidekapiga. Veidi puhatud, otsustasin, et pärastlõuna sisutamiseks oleks tore Veronasse minna. Mõeldud, tehtud. Verona on juba selline linn, kuhu ma liht salt satun :)  Järsku miski maagia - esimene kord jäi esialgne bussireis huviliste vähesuse tõttu ära ning asendusreisil oli Vero...

no varsti uued reisid tulemas, aga maikuuse reisi kirjeldusest ainult üks päev kirjas... Teine päev oli siis Vicenzaga tutvumiseks, hommikul sai suund kohe Villa Rotonda poole võetud. On paar kilomeetrit linnast väljas, teoorias saab ka linnaliinibussidega sõita aga ei viitsinud otsida kellaaegu, seega otsustasin väikse jalutuskäigu teha. Nimelt viib sinna ka kergliiklustee, seega ei pea elu ohtu seades autotee ääres käima. See jalakijatele/jalgratturitele mõeldud tee on hoopis autoteest eemal majade vahel- väga mõnus rada jalutamiseks.  Kohale jõudsin paar minutit enne avamist, ja ma ei olnud ainus, kes värava taga ootas. Villa ise oli kena ja oi kui palju roose aias oli. Veidike ringi käidud, vaadet nauditud ja niisama istutud- suund tagasi linna poole.  Monte Bericol Vicenza linna siluett vaadatud /pildistatud läksin linnaga lähemalt tutvuma.  Ehk sportlikule kultuuriprogrammile tuli jätk, keskendudes peamiselt viimasele. Peamine eesmärk oli Teatro Olimpico aga selle k...

Keeruline on kui valikuid on ja keeruline kui neid ei ole... Leidsin täitsa juhuslikult poest meeldiva jope, tegelikult korraliku shoppajana käisin osturallimas no ja siis sattusin peale. Ostmiseks kulus 3 päeva - üks päev välja vaadata, teine päev kinni panna ja kolmas päev osta.  Võib-olla oleks ka kiiremini läinud, kui oleks märganud, et see ka soodustusega. (seda sain alles ostes teada). Nüüd peaks talveks varustatus enam vähem olema :) Aga veel ei ole talv ja  kevad-sügiskingi ei ole leidnud - suht lootusetu tundub see olevat.  Mida ei ole seda ei ole, seega tuleb vastu tahtmist saapad jalga toppida. Eestis, kus saabastega niikuinii pea pool aastat käima peab- no ei tahaks, aga valikut ei ole. Kevadel ei müüda normaalses valikus kingi, sügisel ei müüda- millal siis müüakse? *** oh no ja veel tahaks miljonit asja, uut telekat ja telefoni ja tahvelarvutit ja ei tea veel mida. Tõenäoliselt ei osta ühtegi neist - no ei suuda valida, mida  rohkem vaja oleks :...

Viimased 2 nädalat oli ootamist täis, vahepeal tekkis juba tunne, et see vähene kord, kui minutitega ära otsustasin jääb kuhugi mujale toppama. Nüüd jälle veidi üle 2 nädala oodata, aga see juba hea ootus.

Iseküsimus on, kas kõigele vastuseid ka saab.  Kas olete selle peale tulnud, et küsida nt Selverist miks Rimis seda või toda müügil ei ole? Televiisoreid müüvast tehnikapoest küsida miks mõni telekanal just neid saateid näitab ja mis 2 kuu pärast täpselt kavas? Või siis mõnest teisest poest, infot toote kohta, mida neil ei ole müügil (ei ole olnud ega tulegi) ja saada vihaseks, kui selle kohta väga üksikasjalikku teavet ei jagata? - kahju küll, aga ma ei suuda teda kõigest kõike. Ja tasuta infoteenust ei paku ka. - infot annavad infopunktid ja infotelefonid, ka netist saab päris palju infot kätte. - kui ei oska, ei viitsi, ei taha - siis raha eest saab osta teenuse - aga see tähendab, et maksta tuleb.

üldiselt täitsa juba harjun ära chrome'iga, aga täna ei osanud ma selle peale esmalt miskit kosta.... Otsin üles kas kuskilt seda tõlkimise pakkumist üldiselt annab ära keelata. Lehe kaupa jah saab, aga tahaks kohe nii, et üldse ei küsiks.

ehk lugu sellest, kuidas ma google chromele olin sunnitud üle minema. Vähemalt mõneks ajaks... Eile õhtul lakkas juba armsaks saanud firefox töötamast, algul kahtlustasin ka miskit tõsisemat probleemi arvutiga - nii kokku jooksis kõik, aga esineb see kokkujooksimine ainult tulirebast avades, seega ju viga on selles. Aga milles viga on ja kuidas seda parandada- ei tea. Mis teha, harjumatu on ja mulle üldse ei meeldi chrome kujundus. 

Et kõik ära rääkida, peab alustama algusest... mis ei garanteeri, et lõpuni jõuan. Nagu juba mainitud, kõik läks nagu õlitatult. Hommikul vara suht jahedast Tartust juba pärastlõunal juba soojemas Bergamos. Aga reisikava  ei näinud ette pikka peatust, vaid sõitu Vicenzasse... Veidi üle poole tunni jäi aega perroonil päikest nautida. Jah, kuigi see sõitmine on väsitav, on selles miski võlu, midagi, mida ma sõnadesse panna ei oska (võib-olla ka miski nostalgia, täitsa naljakad mälestused tulid meelde. Lihtsalt, kui üks vanem proua sattus veidi ärevusse, kas ikka rong tuleb sellele teele, meenus kuidas sai kunagi Milanos joostud infot otsima, kas ikka õiges kohas ootamas. Seekord mina olin rahu ise, no küll ta tuleb ja kui ei, siis ju teadustatakse kuhu tuleb selle asemel.  Rongisõit läks ka ilma vahejuhtumiteta,  ning Vicenzas õnnestus ka kiiresti bussipeatus leida. Niimoodi sai juba esimesel õhtul tiiruke Vicenzas tehtud. Aga siiski sai suht varakult hotelli tagasi kobitu...

logisin internetipangast välja ja tuli selline tekst "no access allowed!" Loogiline, ma logisin ju välja. Samas tähendaks see justkui, et juurdepääsu ei ole väljalogimise lehele :D

Miskeid erilisi ekstreemsusi ei juhtunud, seega ega ei olegi midagi väga intrigeerivat rääkida, eks. Aga no midagi ikka juhtus sellist, mille üle Murphy uhke on :D Kui kusagil jalg ära lüüa, siis võiks kohe jalale pilgu peale visata ka, et järsku veri väljas. Päris kentsakas oli avastada pool tundi hiljem verine king :D Õnneks oli tegemist ses suhtes väga praktilise kunstmaterjalist tallaga - väheke vett ja puhas oligi. Muus osas need kingad praktilised ei olnud... Mugavus vs ilu - no ei tasu jätta mugavamaid sandaale koju, et pole nii esteetilised linnatänavatel liikumiseks. Ilust pole kahjuks lugu kui jalad valutavad :D Kui jalad juba valutavad, siis tasuks puhata, mitte uued kingad osta. Järgmine päev ei pruugi keha eelmise päeva tegu heaks kiita. Või ei tasu ikka peale talve hakata pikku maid jala käima nii äkitselt - ei ole ju harjunud üle poole tunni püsti asendis veetma. Kui näed midagi meeldivat, siis ära arva, et järgmises kohas on veel parem kaubavalik - ei ole.

Tegelikult veel bussis Tartu poole sõitmas, seega mitte päris kodus :) Üldiselt võib öelda, et reis läks hästi nagu ikka. Isegi streik ja vulkaan ei suutnud ladusat kulgu takistada. Esimesega läks nii, et kui rongid ei sõitnud, siis bussid sõitsid- hullult joppas ka, et jõudsin lausa samal ajal kohale kui rongiga oleks jõudnud. Ei miskit pühapäeva veetmist raudteejaamades :) Vulkaaniga ka läks hästi, polnud just hea tuju pühapäeva õhtul postimees online avada ja lugeda uuest purskavast vulkaanist Islandil, aga õnneks uudised olid rahustavad ning alles nüüd kipub tiba keeruliseks lendamine minema. Veidi muljeid ka. Ryanair - täitsa ok lennata, lennud plaanipärased (noh, isegi niimoodi varuga arvestatud lennuajaga, et mõlemal korral jõudis lennuk enne õiget aega pärale), lennuk korralik. See istekohtade mittemääramine no on veidi ebamugavam, aga kui just esiritta ei trügi, siis pole lugu. Natuke naljakas on lennukisse mööda lennuvälja jalutada, tavaliselt viiakse bussiga ka siis, kui ...

Nii, isegi lennufirmadel on selge, et ma olen maailma otsustusvõimetum inimene: Suur valik või mis?

midagi hullu ei juhtunud, sellised väiksed asjad, et pole tagantjärgi meenutamist väärtki. Kustutasin ühe vajaliku kirja kogemata, ei osanud poes sente kokku liita (20+20 on 40 eks, mitte 20), vahepeal sees keeras kõik ning tipnes pisaratega e vett jooksva silmaga. Eks näis kas homme peab silma tohtrile näitama minema või jääb järgi, kuna eelnes sellele tilkuv nina, siis on võimalik on allergia, igaks juhuks ostsin allergiavastu tablette ka, mõjus täpselt nii kaua kui oli vaja õue minna. Väljas oli eluvastik vastutuul, seega voolas pisaraid jälle lahinal. Ja veel, ma nägin väga ilusaid suvesandaale - aga mõistus keelas isegi proovimast, 50 eurot varbavahesandaalide eest on liiga palju vist. Aga ilusad olid...

Teksad olemas :D Kas nüüd just ideaalteksad - tsipake võib norida, et vb värv polnud päris see või veidike liiga stretsid ikka vms, aga muidu kenad ja hea soodukaga.

Ma nägin unes, et ma ei näinud midagi unes :) Kusjuures selle peale ärkasin korraks üles ja sain aru, et see oli ju unes ikka. Midagi sürri ka tavaliste ronimis/bussiga sõitmise jms unenägude vahele.

Siis peaks ära mainima ka mina+uuendused vallast, selle kuidas mul kulus üle tunni, et e-hääletada. Ei ole esimene kord, olen ennegi mugavalt arvuti taga valinud, aga seekord asi kuidagi ei tahtnud toimida. Pärast mitmendat restarti arvutile, paariteistkümnendat katset lootuses, et asi toimib, netis tuhlamist jms osutus lõpuks päästvaks ID-kaardi tarkvara uuesti laadimine. No ei tulnud selle peale üldse mitte kohe, smal ajal pangas ju id-kaart toimis probleemideta, valimised.ee lehe abiinfo oli pehmelt öeldes puudulik (kirjas oli, et tõrkeid võib esineda kui windows update tegemata, aga ei sõnagi sellest, et id-kaardi tarkvara peaks uuesti installima)

ehk asjad, mida vaja oleks - lootuses, et nii keskendun vajaminevale. * teksad - no mitte lihtsalt niisama teksad, aga head teksad. Nõudmiste nimekiri on vääääga pikk, millele püksid vastama peaks. Kitsa säärega, mitte väga madala vöökohaga (kõrgega ka mitte), mittevenivad või suht vähe venivad, et kohe põlvest välja ei veni, sobivat värvi jne. Karta on, et selliseid ei ole saada. * kevad/sügis kingad- no midagi on olemas ja häda korral ajab asja ära, lisaks veel tundub hetke ilmastikku vaadates, et kingahooaeg on kaugustes veel. * voodi, pesukastiga - ma eile soome ikea lehel nägin sellist, mis mulle meeldib. Aga jääb hetkel raha taha asi st kokku läheks voodi+ transport + madrats liiga kulukaks.

Kuigi vahepeal tundus asi lootusetu, siis eelmisest postitusest alates on edusammud kaalu vähenemisel olnud märkimisväärsed - mitte, et nüüd kilode kaupa kaalu oleks läinud, aga on midagi maha läinud ja püsivalt siiani :) Aga inimene on loodud rahuolematuks, rasva-kõhuke ei taha kuhugi kaduda ning tõenäoliselt on torkab isegi enam silma kui paari lisakilo korral. Aga kes ei unistaks siledast kõhust... Ei pidavat olema võimalik kaotada rasva kehal paikselt muuga kui rasvaimuga (Hea, sest mulle üldse ei meeldi kõhulihaste harjutused). Aga ise kaob see üleliigne rasv täpselt niimoodi - kõhult ja reitelt viimasena, kui üldse. Noh, selline tunne nagu siis kui üritad juukseid pikaks kasvatada- lühiksed ja soengus pole, ja pikad ka mitte. Valik- kas alla anda ja lõigata lühikeseks või pingutada ja kasvatada pikeks. Esialgu üritaks seda teist varianti ning tasapisi eesmärgi poole püüelda. Hetkel muidugi suvi kaugel ja riietega saab keha ebaproportsionaalsust varjata :)

Kui paar nädalt tagasi oli tunne, et missioon mõni kiloke kaotada enne suve ei olegi nii mission impossible, siis nüüd on vist targem sihid seada aastaks 2015. Võtsin siis end selle aasta algul käsile ja hakkasin toitumist jälgima- sööma tihedamini ja vähem, mitte liialdama magusaga- nagu öeldud, algus oli roosiline - nädalaga peaaegu, et kiloke vähem. Aga alguse eufooria oli lühike, nüüd ei kao enam grammigi... Mida veel muuta? Ausalt, tervislikku tõhusat lahendust küll ei paista (kui ei juhtu imesid) seega tuleb veel 4 aastat pingutada - 1kg aastas maha... * * * ausalt see porgandijäramine (kirjanduslik liialdus) viskas üle ja sõin täna šokolaadi - siis vähemalt ma tean, miks kaal ei lange :D Jah, püsivust on puudus, eriti kui tulemused kuskilt ei paista. Aga see šokolaad maitses kordades paremini, kui iga päev süües- muidugi süümekad olid pärast aga alles pärast.

Miskipärast on euro käibele võtmine tekitanud lugematu hulga inimesi, kes väidavad, et nad ei oska kümne piires arvutada*. Järgnev on kõigile, kes käisid esimeses klassis nii ammu, et vaja meelde tuletada, kuidas see käis. Kuna tegemist on esimese tunniga, siis esialgu kõige lihtsam e liitmine. 1 sent +1 sent = 2 senti 1 sent + 2 senti = 3 senti 2 senti + 2 senti = 4 senti 5 senti + 1 sent =6 senti 5 senti + 2 sent = 7 senti 5 senti + 2 senti +1 sent = 8 senti 5 senti + 2 senti +2 senti =9 senti 5 senti + 5 senti = 10 senti muidugi kui see juba selge, siis võib alati kasutada keerukamaid tehteid nt 1+1+1 =3 ja 2+1+1=4 jne Kui tundub, et kuidagi ei saa selgeks, võtke üks viiest eurostardikomplektist ning harjutage erinevaid tehteid, kui kodus on sobivas vanuses lapsi (6-7a), siis paluge neil kontrollida. Kui juhtus, et jõudsite kõik 5 või enam pakikest müntidega juba panka tagasi viia, siis otsige taskud läbi ja proovide sealt leituga hakkama saada. *ohkimist on oi kui pa...