bussidest vol... kes see enam teab

Üldiselt on bussiga sõitmine viimasel ajal rahulikult läinud - nr 1 liinile on ime läbi lõõtsaga bussid saadud ja mõni hommik saab lausa istuma.

Aga eile õhtul rikuti see näiline rahu ära - bussijuht otsustas pidureid proovida ja ainult raudne haare ja hea tasakaaluhoidmisoskus päästis mu kukkumisest.
Noh, jah ega siis tänagi ilma insidentideta saanud. Buss jõudis peatusesse, väljujaid sellest uksest ei olnud ning uksele kõige lähemal seisev väike tüdruk (no nii 7-8 aastane) tahtis bussi astuda... kui karguga vanamees ta eest tõukas (ikka oma karguga teed "vabastades") ja ise esimesena bussi ronis. Ma saan aru küll, et karguga ja puha - aga mis õigust see annab kedagi julmalt eest trügida, ei ühtegi sõna, lihtsalt kark õhku ja vehkima. Eriti abitu vanainimese muljet ta selle peale küll ei jätnud. Aga see on vana teada tuntud tõde, et kõige väledamad ja tugevamad on bussi minekul just need, kes muidu enda jutu järgi ei jõua kahte sammugi astuda. Ma muidu üldiselt hoian alati kaugemale, siis kui väljujaid ka on - see on nii vastik vaadata, kuidas maha tulijaid ootamata bussi sisse trügitakse. Ah, jah, tegelikult oli juba eelmisel nädalavahetusel väike eellöök - mul "õnnestus" valida selline hetk, kui kõik pensionärid tulid linnast/turult tagasi. Muidugi nad tegid tormijooksu bussi... ja siis jäid seisma sinna keskmise ukse juurde - eranditult, kuigi bussi ees- ja tagaosas oli seisuruumi (ja võib-olla isegi mõni istekoht) küll ja küll. Ja katsu siis neist mööda saada... Maha minekul oli ka tunne, et mõnel kabuhirm mitte bussist välja pääseda kui piisavalt kiiresti ei torma. Aga võib-olla oli see mingi võistlus? Lihtsalt mina ei tea sellest midagi ja jahun siin.

Comments

Popular posts from this blog

Toidust

Asjadest ja klantsajakirjakodust

4. jaanuar - Ilmast ja riietest