life is too short...

Tegelikult on päevad ja ööd liiga pimedad ;) Hommikul ei andnud jalakäijale, kes ootas ülekäiguraja juures teed, sest praeguse sombuse ilmaga harmoneerus tema hallikas-pruunikas-beežikas riietus täielikult ümbrusega. Pärast jälgisin ümbrust kui mängus leia pildilt 10 erinevust... Jalakäijad jäid terveks, said üle tee ja nende riided jäid puhtaks ja kuivaks ka.
Õhtul ise jalkäijana üritasin oma mustas riietuses teha kõik endast oleneva, et mind näha oleks - jälgisin, et helkur oleks õigel pool ja ilusti välja paistaks. Ja ometigi... äärepealt oleks õhtul auto alla jäänud ja just sebra peal. Õnneks vähemalt jalakäijana on reaktsioon hea ja pääsesin ainult kerge ehmatusega. Seda, mis põhjusel see autojuht mind üle tee ei tahtnud lasta, tuleks muidugi tema enda käest küsida. Noh võimalus on, et ta tõesti ei näinud - aga kui tee kõrval toimuvat ei jõua jälgida siis vaata vähemalt tee peale (mitte ainult eessõitva auto tagatulesid) ma nimelt olin juba keset teed. Aga isegi kui ta mind ei näinud, siis vähemalt LE võiks ta ikka läbi lugeda. Nimelt §50 ütleb meile "Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda." No jah, kui see jobu oleks seda reeglit jälginud, siis oleks kogu situatsioon olemata - nägi ta mind või mitte, aga seda ta ju ometi nägi, et ees ringile minemist ootavate autode rivi on nii pikk, et tema peab sebra peal seisma jääma. Ma muidugi olin piisavalt naiivne ka uskumast, et nii ta just käitubki - vähendas tegelikult kiirust ja puha (seda muidugi hoopis selleks, et mitte eessõitjale tagant sisse sõita). Kogemus oleks pidanud ütlema vastupidist - just eelmises ülekäigukohas üks jäi seisma keset ülekäigurada...
Hakka või jälle bussiga sõitma... Ma nüüd riputan riietele veel mõned helkurid külge - heleda riietusega ei ole selles sopas võimalik käia. Mul on valge jope ka, aga selle pesemine on ära tüüdanud.

Comments

Popular posts from this blog

Toidust

Asjadest ja klantsajakirjakodust

4. jaanuar - Ilmast ja riietest