Ummik

No hommik see esimese tööpäeva hommik pärast puhkust oli kohe nii loodud, et õigeks ajaks tööle jõudmisest ei tulnud midagi välja. Tegelikult edenes asi päris edukalt kuni bussipeatuseni - isegi õigel ajal sain voodist välja ja enam-vähem õigel ajal ka kodust minema. Ja siis, majade vahelt välja jõudes - mida pekki - mis siin toimub?!? Autode rida ulatus kuni Kaunase pst-ni, esialgu asi veel edenes - mingi buss laekus, pikalt arutamata mis kellane buss see olla võiks astusin peale... ja siis kui buss juba peatusest välja oli sõitnud, mõtlesin, et vaataks kella... Oi *** ma unustasin mobiili laadima. Ei, laadima ei tahaks ikka terveks päevaks jätta- seega tuli üks peatusevahe bussis loksuda. See võttis muidugist tavapärase 2 minuti asemel aega oma 10 minutit või nii... ja seoses mobla järgi minekuga oli viimanegi lootus õigeks ajaks tööle jõuda haihtunud. Muideks mobla järgi minek tasus end ära, sest muidu oleksin asjata õppesõitu läinud - õpetajal miski probleem ja just siis helistas kui olin jälle bussis töö poole sõitmas. Ja hiljaks jäin ma kogu selle kammajaa peale vaid pool tundi.

Aga ummik iseenesest oli muljetavaldav - kogu Kalda tee autosid täis kuni Kaunase pst-ni, seda polegi näinud (kui pärast bussiga tööle sõitsin oli asi juba leevendumas, aga ikkagi oli toppamisi kohtades, kus seda varem pole näinud). Ja ons siis veel ühte jobu (st mind) juurde vaja, kes rooli taha kipub.

Aga edasi läks juba enam-vähem - esimene tööpäev õnnestus ka rahulikult üle elada. Ja homsest siis kodutu...