iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Telefon heliseb * .... , tere - tere, te helistasite mulle * .... kuuleb (kohmetus, hetk ootust) Me helistame paljudele, kuidas on teie nimi? - (pahaselt) Ei noh, head aega siis. * * * Mõned inimesed ei ole ikka veel aru saanud, et tavatelefon enamasti numbrit ei näita ja "te olete mulle helistanud" pole kaugeltki piisav - selgeltnägija võimed jätkuvalt puuduvad. No ei tunne ka ühtegi Mullet. Ja pealegi, ma ei helistanud küll kellegile, keegi teine võib-olla helistas talle.

Hetkel on kell üle kaheksa, aga temperatuur näitab väljas ikka kes teab kui palju. Kuum on :) Öösel ärkasin seepeale, et nägin unes kuidas ujusin. Eh olin jah läbimärg, aga hoopis higist. Ei ma ei kurda, kui vaid saaksin päeval tööl istumise asemel teha seda, mida hetkel - rõdul mõnuleda (või siiski pigem kusagil rannas, 4nda korruse rõdul on päeval vist ikka liiga leitsak. * * * No ei lähe jahedamaks, kell juba peagi südaöö, rõduuks pärani. Otsin kohe kapist lina, tekk on täna küll liiast. Ja hommiku poole ööd pean akna ikka kinni panema kui magada tahan - pääsukesed ei anna asu (õnneks nad said küll aru, et ei ole siin rõdul teretulnud pesitsejad) sädistavad mis kole. Muidugi mulle meeldivad pääsukesed aga mitte hommikul kell viis ja oma rõdul. * * * Tegelikult muidugi on kuumalaine taga tegemist minu kavala salaplaaniga Tuneesia ilm Eestisse tuua, isegi pääsukesed võtsin kaasa. Sousse hotelli rõdudel nad pesitsesid...

http://picasaweb.google.com/kats.foto/TuneesiaMai07

Ausalt, ega ma väga ei kujutanud ette, kuidas Tuneesias linnad välja näevad... aga nägid just sellised, kui oleksin neid ette kujutanud. Kitsad tänavad, valged majad, helesinised aknaraamid - kõik veidi räämas aga just nii mulle meeldis. Ega mulle ei meeldigi steriilsed nukulinnad, Salzburg tekitas minus pigem ängistust kui vaimustust oma ülima puhtusega. Ja see poleks enam õige Tuneesia kui kõik läigiks klantsilt. Aga praegu oli küll tore neil tänavail kõndida, isegi Tunise medinas õhtutunnil ekselda. Õhtul oligi parem, keegi väga ei tülitanud ega üritanud midagi kaelamäärida. Majad seejuures enamasti näevad paremad välja kui ehituse käigus. Et mismoodi? Enamik ehitisi rajatakse punastest plokk-tellistest, sellise suurusega umbes nagu narva plokid olid (kes neid mäletab muidugi) aga muidu näevad välja nagu põletatud savitellised. Aukudega, paljude aukudega lausa - no auke ikka nii 50 % kivist. Ja müüriladujad hoiavad kokku ka mördiga seega seinad paistavad ehitamise ajal üsna auklik...

Muidugi oli Tuneesias päike soojem, meri sinisem ja rohi rohelisem :) Selle viimase kohta ei tea, vist ikka ei olnud - kuigi Tuneesias oli üllatavalt roheline, tänu talvistele vihmadele - seega kohalikud olid muidugi üliõnnelikud. Kuidas selle päikesega täpselt oli - no mõned päevad oli soojem jah, aga tagasitulles oli ka Eesti pinnale soe pärale jõudnud (et see, mis Tuneesias külm on meil soe). Ja mere kohapealt - muidugi oli sinisem, ja kindlasti soojem ka nagu Eestis soojemal suvel või nii, täitsa ujuda kannatas. Ja ilus liivarand oli, ei mingeid kive ega muud. Ainsaks segavaks asjaoluks olid tüütud kauplejad, aga kui teha selline nägu pähe, et sa mitte millestki huvitatud ei ole, siis jätavad üsna pea rahule - mis ikka aega raisata lootustute juhtumite peale. Aga ühe kaubartikli olid kauplejad unustanud - joogivee. Kusagil rannas muidugi müüdi ka, aga lisaliigutusi ei viitsinud teha. Kui keegi oleks aga kätte toonud oleks pudel ka 1-1,5 dinaariga sobinud, mis sest et poes maksis 0...

Selle piraadilaevaga jäi sõitmata, seega on põhjus tagasi minna Põhja-Aafrikasse. Kuigi piraadilugu iseenesest on seotud hoopis Alzeeriaga- minu kunagine üks lemmikraamatutest oli "Korsaaride hulka kadunud" , mis ühtpidi rääkis Itaaliast ja Genova kaupmeestest ja teisest otsast just sellest osast Aafrikast, mitte küll Tuneesiast (aga samahästi oleks võinud), aga Alzeeriat ma vähemalt nägin. Nagu ka fotosüüdistus teisel pildil näitab, kuigi iseenesest oli seal mägeses raske taibata, kus see piir täpselt jookseb. Igatähes mäed teiselpool orgu pidid juba Alzeeria omad olema. Ei, peaks vist ikka Genovas korralikult ära käima, siiani ainult läbisõita õnnestunud, Alzeeriasse nüüd vaevalt satub - ja väga ei kipu ka. Küll on ikka sellistel aladel muidugi lihtne piirikontrolli teostada - see pildi peale sattunud ala oli pigem erandlik, muidu ikka selline lage kõrbeala oli, kus kasvavad rohututid ei ületanud 50 cm. Võib-olla seepärast polnudki mingeid olulisi piiritõkkeid näha ning tä...

Olen jah ilusti tagasi, veidi jumekam kui sinna minnes :) Ei tea, mis mind enne reisi tabas, aga suutsin palju asju maha unustada - õnneks ükski neist polnud oluline aga ikka nagu naljanumber olin eelmine reede. Lennusõit möödus nagu ikka - ainsaks põnevaks asjaoluks oli et sain kogu lennu veidike rohkem lösakil olla kui tavaliselt. Nimelt just see iste, kus mina istusin ei tõusnud päriselt üles, vähemalt mitte õhkutõusmise ajal. Kuna väljas valitses öö so pilkane pimedus, siis muidugi midagi ei näinud välja üsna pikka aega kuni hakkasid mingid tuled paistma. Muidugist oli see Itaalia, seega vähemalt ülalt sai nähtud. Ja pommi ma ka ei vedanud kaasa, isegi mitte kell-pommi kuigi tollitöötajad kontrollisid kotti 2 korda (ee see on juba teine kord, märtsis oli sama lugu). Järgmine kord käekella enam kotti ei pista, panen eraldi kasti siis - et nad ikka näeksid - täitsa tavaline käekell on, Sveitsi oma ja puha (varsti mind juba 10 aastalt truult teeninud ka) * * * Mõni teine kord siis re...

Mis on näilisus, mis tegelikus? Kas maailm on selline nagu ta on või selline nagu me ette kujutame? Kas on olemas üks tõde või neid tõdesid on palju? Mustvalge maailmapilt on igav, ja enamasti elu ei ole vaid must ja valge, õige ja vale, ilus ja kole. Võimalusi on alati palju, n astmes lõpmatus. Juba väiksena tundusid muinasjutud mulle liiga labased - maailmas ei ole ühed head ja teised halvad. Ma ei mõistnud sugugi, miks hunt alati halb on ja nt jänes hea ning hinges hoidsin alati huntidele pöialt (kuigi tavaliselt oli muidugi teada, et hunt pidi see paha-paha olema ning karistada saama)... Maailm on huvitav just oma variatsioonides ning värvikülluses, igas halvas võib leiduda kübeke head ja vastupidi. See, millisena maailma näeme ei pruugi kõige õigem olla, aga see ei pruugi ka vale olla.

1. kirjuta kolm fakti oma väljanägemisest praegusel hetkel Unine, unine ja veelkord unine 2. mida sa näed oma vasakul pool Eest-Itaalia sõnaraamatut, päikesekreemi, mille täna poest soetasin, veepudelit. 3. mis laulu sa viimasena kuulsid Juanes "Mala gente", lihtsalt meeldib nagu teisedki Juanesi laulud... ja muu hispaaniakeelne musa. E, peaks ikka hispaania keelt õppima hakkama (aga siis jälle üks keel juures mida tegelikult ei oska) 4. ütle üks tegevus, mida oskad suurepäraselt teha Magada - tõsiselt kusjuures, alates kuskil 10 klassist ja ei tea sellest ajast peale, mis on unetus. 5. mida sa ei oska teha? No ikka tuleb ette, no laulda ei oska ja rulluisutada ka mitte. Mitte et mul rulluiske oleks, aga kohutavalt tahaks. 6. kõige imelikum asi, mida oled teinud Imelikum? Mis ei ole imelik, kus on kriteerium? Lõppude lõpuks võivad ka kõige tavalisemad asjad imelikud olla. Nt kontrollöri kõrval jänkut sõitnud. 7. kui valiksid uue ameti, siis kes sa oleksid? Ei ma pole miskit a...

Lilli kinkida on alati ilus :) Selline tore üleskutse siis: http://www.epl.ee/artikkel/384759 Aga palun, need lilled on kõigile!

Liiga rikas! Poliitiline aktivism Zürichi noorteliikumiste seas 1970 ndatel kulmineerus tänavarahutustega 1980-81.a. ning linna autonoomse noortekeskuse sulgemisega politsei poolt. Vastandkultuur kogunes kahe linna ebaseaduslikult kasutusse võetud hoone ümber, nende teod on läinud linna kollektiivsesse mällu. Esimene tuntud kui Wohlgroth võttis üle tühja ärihoone raudtee lähedal Zollstrassel, nad püstitasid kohe suure plakati hoone katusele imiteerides SBB jaama silti – seal oli kirjas mitte Zürich vaid Zu reich (liiga Rikas). See tagas neile kohe kuulsuse – poolehoidvad itsitused segunesid raevuga. Wohlgrothist sai jõudsalt kasvav kunsti, muusika ja alternatiivkultuuri keskus, koha populaarsus oli selline, et pärast mõnda aastat kemplemist rendi kaotuse pärast, tuli hoonet omava firma juht isiklikult kohta vaatama pakkudes kollektiivile teist vähem piinlikustekitavalt varjatumat hoonet. Pole vist vaja öeldagi, et tema pakkumisest keelduti ning varsti pärast seda 1993.a. oktoobris tõst...

Mulle igatähes aitab - siia piltide lisamine nõuab lausa mitut kõrgharidust vist, mul vaid üks seega maadlen siin alatasa. No katsu meeles pidada, et alustada tuleb viimasest pildist ja siis lisada need, mida tahad postituses ette poole. Ja hoidku selle eest, kui sa siis otsid lihtsamat teed ja tahad pilte õigesse kohta tõsta - kas see ei õnnestu mitte, saab pilt ikka valesse kohta, läheb mõni teine kaduma või kaob lausa osa teksti ära :) Seega edaspidi, ei ürita siin enam mingeid pilte ritta panna - saab nagu saab :) Edit - ei noh, protest muudkui kasvab - pildi äravõtmine on ka pea võimatu, ma ei ole nii osav html-i lugema.

Ei see ei ole silmapete. Jah ta ujus Emajões, kusjuures osales paadiralli võistuslikus osas ja tuli teiseks või kolmandaks olles kiirem nii mõnestki kummipaadist. Aga muidu paadiralli nagu ikka paadiralli, seekord olin siis usinasti pilte tegemas. Uueks atraktsiooniks oli sillalt visatud sümboolsed õllekastid ning nende kogumine - selle alusel sai siis pärast õlut. Pärast see tähendab siis alates eilsest, kui jälle alkoholi võis müüma ja ka auhinnaks andma hakata - seega eriti sümboolsed kohe. Nagu juuresolevalt pildilt võib näha, siis talisupleja on täie elu ja tervise juures ja tünnis - seekord juba uued suplejad vees. Pärast õnnestus muidugi külmetajaid osavõtjaid jõe ääres kohata, ega see nalja asi pole kui kuhugi sooja minna ei saa. Londoni suvitajad :) Ei noh, tüüpiline suvitusilm oli... mõni mees kohe mõtles, miks ei saanud suuremat paati võetud - egas need õllekastid ei tahtnud kuidagi sinna mahtuda. Inglid ka kohal Ja jõuluvanad ka juba kinke toomas :)