Selline on Helsinki lennujaama hoone lennukist vaadatuna. Vahelduseks oli täitsa tore istuda ümber lennujaamas, kus ei pea ajusid ragistama kuhu nüüd minna. Selline lihtne, ainult passikontroll vahel mitte veel täiendavat turvakontrolli.
Minnes just lennukiaknast palju ei paistnud, Alpid korraks pilvede vahelt ikkagi jäid kaamerasilma ette. Üldiselt ei tekitanud seekord lendamine mingeid erilisi emotsioone, liiga palju vist lennanud juba - nagu tavaline bussi või trammisõit ( lapsena olin iga kord üliõnnelik kui rongiga sain sõita, iga päev seda ju ei juhtunud) või olin igasuguste emotsioonide jaoks liiga väsinud...
Mis see on? Kas taevas või meri?
Tegelikult muidugi mõlemat ehk lennukiaknast vaade Vahemerele.
Lennuki söögipoolis - pärast kohapealset söömaorgiat oli täitsa piisav kogus. Positiivne oli see, et jooke pakuti Rooma -Helsinki otsal (noh tegelikult teistpidi ka, aga siis polnud vajadustki) kaks korda lausa ja nagu juuresolevalt pildilt näha oli väike portsion vett kohe pakituna kandikul. Seega vähemalt seekord jänu käes ei kannatanud, aga muidu vähemalt praegu maksab Helsinki lennujaamas vesi 1 eur ja Roomas 1,30 eur. Turvanõuetest veel, et miskit totaalset puistamist ei toimunud küll. Ja kilekotikesi ka väga usinalt ei jagatud (ei pannud ka tähele, et keegi oleks vedeliku vedamisega vahele jäänud - isegi mitte mina, kuigi täitsa kogemata oli jäänud silmatilgad käsipagasisse. Aga soovitav on valida riietus, millel pole metalldetaile - muidu võib juhtuda, et peab kingad-saapad jalast võtma. Ise ei piiksunud õnneks. Ja ärantavas pagasis saab edukalt suurtes kogustes alkoholi vedada, kui neil pappkarbid ümber. Õnneks ei tehta Itaalias paarist ülekilost ka probleemi- kui see kaal muidugist seal üleüldse õige oli - kuna ta ka ilma pagasita null polnud, siis on alust kahelda. Ja Roomas olid minnes ka narkokoerad - eh just eelmisel õhtul sai arutatud, et koeri tavaliselt lennujaamas inimesi kontrollimas ei näe.
Tagasisõit oli üks neist vähestest kordadest kus on õnnestunud lennukiaknast paljut näha, tavaliselt näeb ju ikka vaid pilvi.
Üldiselt oli mu koht lennukis seekord stabiilne so vaade avanes ikka tiivale niimoodi. Iseenesest oleks väga tahtnud olla tagasisõidul F istme asemel A istmel, siis oleks siinkohal ka paremaid pilte näidata aga enamuse rikkus päike ära. Aga noh palju nuriseda ei tasu ka, nimelt oli kõrvalistuja koht tühi kuigi muidu oli lennuk ikka täis. Ja ka minnes sai laiutada kuigi siis oli põhjus selles, et kõrvalistujad kolisid teise ritta. Seega teoreetiliselt oleks minnes isegi saanud kolme istme peale pikali visata, aga tundus kuidagi ebaviisakas teiste reisijate suhtes.
Alpid olid ikka täitsa lumised, kontrast sügisega ikka päris suur.
Selline on Helsinki lennujaama hoone lennukist vaadatuna. Vahelduseks oli täitsa tore istuda ümber lennujaamas, kus ei pea ajusid ragistama kuhu nüüd minna. Selline lihtne, ainult passikontroll vahel mitte veel täiendavat turvakontrolli.
Minnes just lennukiaknast palju ei paistnud, Alpid korraks pilvede vahelt ikkagi jäid kaamerasilma ette. Üldiselt ei tekitanud seekord lendamine mingeid erilisi emotsioone, liiga palju vist lennanud juba - nagu tavaline bussi või trammisõit ( lapsena olin iga kord üliõnnelik kui rongiga sain sõita, iga päev seda ju ei juhtunud) või olin igasuguste emotsioonide jaoks liiga väsinud...
Mis see on? Kas taevas või meri?
Tegelikult muidugi mõlemat ehk lennukiaknast vaade Vahemerele.
Lennuki söögipoolis - pärast kohapealset söömaorgiat oli täitsa piisav kogus. Positiivne oli see, et jooke pakuti Rooma -Helsinki otsal (noh tegelikult teistpidi ka, aga siis polnud vajadustki) kaks korda lausa ja nagu juuresolevalt pildilt näha oli väike portsion vett kohe pakituna kandikul. Seega vähemalt seekord jänu käes ei kannatanud, aga muidu vähemalt praegu maksab Helsinki lennujaamas vesi 1 eur ja Roomas 1,30 eur. Turvanõuetest veel, et miskit totaalset puistamist ei toimunud küll. Ja kilekotikesi ka väga usinalt ei jagatud (ei pannud ka tähele, et keegi oleks vedeliku vedamisega vahele jäänud - isegi mitte mina, kuigi täitsa kogemata oli jäänud silmatilgad käsipagasisse. Aga soovitav on valida riietus, millel pole metalldetaile - muidu võib juhtuda, et peab kingad-saapad jalast võtma. Ise ei piiksunud õnneks. Ja ärantavas pagasis saab edukalt suurtes kogustes alkoholi vedada, kui neil pappkarbid ümber. Õnneks ei tehta Itaalias paarist ülekilost ka probleemi- kui see kaal muidugist seal üleüldse õige oli - kuna ta ka ilma pagasita null polnud, siis on alust kahelda. Ja Roomas olid minnes ka narkokoerad - eh just eelmisel õhtul sai arutatud, et koeri tavaliselt lennujaamas inimesi kontrollimas ei näe.
Tagasisõit oli üks neist vähestest kordadest kus on õnnestunud lennukiaknast paljut näha, tavaliselt näeb ju ikka vaid pilvi.
Üldiselt oli mu koht lennukis seekord stabiilne so vaade avanes ikka tiivale niimoodi. Iseenesest oleks väga tahtnud olla tagasisõidul F istme asemel A istmel, siis oleks siinkohal ka paremaid pilte näidata aga enamuse rikkus päike ära. Aga noh palju nuriseda ei tasu ka, nimelt oli kõrvalistuja koht tühi kuigi muidu oli lennuk ikka täis. Ja ka minnes sai laiutada kuigi siis oli põhjus selles, et kõrvalistujad kolisid teise ritta. Seega teoreetiliselt oleks minnes isegi saanud kolme istme peale pikali visata, aga tundus kuidagi ebaviisakas teiste reisijate suhtes.
Alpid olid ikka täitsa lumised, kontrast sügisega ikka päris suur.
Comments
Selline kysimus, et kas nyyd võib lennukis jälle pildistada? Vahepeal oli ju keelatud.