kotijahil vol 2 e siin ta ongi

Lootus sureb viimasena, ehk mõtlesin veel ühe tiiru fotopoodidele peale teha. Algus polnud just lootustandev - ühes poes oli valik nii niru, et polnud üle minuti vajagi kauem seal olla, teises aga kehva valiku kõrval veel kummaline suhtumine. Nimelt olin ma oma digika tavalise fotoka vutlarisse toppinud, ja müüa avastas imestust miks mulle veel teist kotti vaja on. Kas kingapoes vaatab ka müüja minu saapad üle ja ütleb - oh teie omad ju korralikud, miks teile uusi saapaid vaja on? (nja pole kunagi uute saabastega kingapoes käinud, ei tea...)Tulin sealt tulema, kusjuures ma pean ütlema, et muidu oli teenindav meesterahvas igati viisakas.
Aga siiski sai fotokoti saaga õnneliku lõpu. Astusin tagasiteel sisse sinna poodi, kus eile juba korra käisin ja sobrasin riiulit põhjalikumalt- ja nii ma selle teiste tagant leidsingi:



Igati vinge, ka kaitsekott on (pildil varjatud, ega ma kohe leidnudki)

Comments

Popular posts from this blog

Toidust

Asjadest ja klantsajakirjakodust

4. jaanuar - Ilmast ja riietest