Fotojaht - öö

Muidugi ei ole mul statiivi, seega enamik öised võtteid ei kannata mingit kriitikat. Seega alustan ühe mitte veel päris öö pildiga.Enne öö saabumist - kohe ta tuleb ja mässib kõik ümbritseva pimedusse, ja annab inimesele võimaluse (kunst)valgusega mängida.
Öine tänav Šibenikus, Horvaatias- selline mõnusalt kitsas ja salapärane.

talvine (linna)öövalgus, mis valgustab loodust.

Öine Milano, ka seal oli leitud omapärane vahend valgusega mängimiseks- reklaamekraanid.

Comments

Anonymous said…
Esimese pildi eest 5 tugrikut! Häääää!
Teised pildid on ilusad :)
1:25 PM
Ti:a said…
Esimene öö nagu väikeste printsesside öö :) Roosa hämarus. Musta öö- printsi kosimise tants on käsil :)
1:49 PM
Herezia said…
Minu lemmik on linnaöövalgus. Väga lahe värv.
4:17 PM
enetimm said…
linnatänav üksiku lambiga, mis valgust annab - priiiima!
2:02 AM
Köögikata said…
Ohh, see roosa unelm...:)
12:13 PM
leheneeger said…
Šibeniku tänav on mu lemmik, aga mingi imelik nõrkus on mul talvise linnavalguse vastu - oh, see puuokste pilt!
12:57 PM
Linda Järve said…
Tänav kutsub...
4:30 PM
Post a Comment

Popular posts from this blog

Minimalismist

 Ehk kuidas veebipoodidest ostmise puhul lihtne tagasisaatmine seda soosib. Kui ennemuistsel ajal oli tellimuste tagasisaatmine küll teoreetiliselt võimalik, aga praktiliselt üsna tülikas, eriti kui välismaa veebipoodidest tellitud sai. Nii on juhtunud, et mul on siiani kapis riideid, mida ma ei ole kordagi kandnud, sest tegelikult päriselt ikka ei istunud või materjal ei ole nagu pildil vms. Aga nüüd viimase paari kuuga olen vähemalt 3 tellimust tagasi saatnud, sest ei ole olnud päris see mis vaja. Jah, ma tean, et *ökoloogilise jalajälje osas ei ole tegevus hea ning minimalismi seisukohast peaks üldse vähem asju ostma... Kõigepealt seljakott, mis liitrite järgi tundus sobivas suuruses, aga mõõtmete järgi seda teps mitte ei olnud. Siis sviiter, mille varukad olid liiga pikad (mis teha, kui jäsemed on lühikesed ning alatasa see häda on). Nüüd läks terve tellimus tagasi, sest teine sviiter, millel olid korralikult kolmveerand varrukad, oli oversize ja see ei paistnud pildi pealt väl...
Read more

Toidust

 Lapsepõlve lohutustoit:   Ma arvan, et mingi vanuseni ei eksisteerinudki sellist asja kui lohutustoit. Ses suhtes, et lemmiktoidud olid, aga mitte lohutuseks. Söömine oli viimane asi, mis meelde tuli. Või siis oleks tahtnud selliseid asju, mida vabalt kätte ei saanud (nagu ilma seemneteta rosinad) või olid väga hooajalised nagu maasikad ja viinamarjad. Hiljem noorukina oli lohutustoit šokolaad. Mida enam ei taha:  Ei teagi, enamasti need asjad, mis lapsena lemmikud olid, maitsevad siia maani. Ainsad asjad, mis mulle kunagi maitsesid aga enam mitte, on maapähklid ja arooniad, aga mõlema "enam ei taha" jääb lapsepõlve, sõin liiga palju ja isu sai täis. Kartuleid söön harva, aga samas kartulid olid lihtsalt selline praktiline söögikraam, mitte suur lemmik. Üldiselt enamus asju olen toidulaualt vähendanud pigem muudel põhjustel nagu kehakaalule mõjuvatena, nagu nutella või pastatooted, esimest ei ole aastaid koju ostnud, pastat ikka aeg-ajalt teen aga mitte iganädalase söögi...
Read more