fotograafiapisikust nakatatud

Nii nädal aega ei ole vabal ajal muud teinud, kui mööda erinevaid fotofoorumeid ja muid fotograafiateemalisi netilehti kolanud, laupäeval-pühapäeval esimesed katsed digipeegliga tehtud. Esialgu olen veel paras blondiin ega ei tea asjast midagi, aga eks see olegi alguse asi ja vaevalt must ka mingit sellist fotopede saab, kes ainult käsitsiseadeid kasutab (mugav ja laisk inime, pealegi reisidel ei raatsiks aega kaameranuppude keeramisele raisata). Aga esimesed (ebaõnnestunud) eksperimendid kaamera seadete näppimisel sai siiski ju tehtud.
Nüüd tuleb veel naiselik ülesanne sobiv kott muretseda - see on üks paras mission impossible. Aga ma tahan võimalikult väikest kotti kus ei oleks ülearu liigset ruumi, lisataskuid ja ma ei tea veel mida. Sellist, et saaks koos kotiga suuremasse käekotti pista ja ei peaks mitme kotiga ringi käima. Tõenäoliselt on lihtsam ülesanne leida fotokott, kuhu saab rahakoti ja muu staffi panna aga ma ju tahan oma ilusa käekotiga ringi käia. Sellepärast ongi naiselik ettevõtmine.