iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Väljas sajab lõrtsi ja on üldse väga märg ja vastik. Kevad või asi... Ega muud, täna välja ei ole asja.

Need kaamelid on sõna otseses mõttes omavahel koos. Kui mõnus on niimoodi koos magada, isegi lennukimüra ei häiri. Riia lennujaama ees. Lennujaamad on need kohad, kus palju inimesi on koos.

Eestit on tabanud lotopalavik, Bingo loto pilet on vist kõige ostetum kaubaartikkel viimastel päevadel olnud. Peaks ikka ka pileti ära ostma, aga www.eestiloto.ee on omadega umbes st sisse logida ID kaardiga ei lase ja tõenäosus, et homme enne 18:00 pilet kusagilt möödaminnes ostetud saab on väike. Aga järgmiseks nädalaks kindlasti, 1 aprill on ju ennegi lotoga võidetud.

* Ma võin küll rahumeeli äikese (või valjult rääkivad tegelased naabertoast) maha magada, aga liiga valju mootorimüraga mitte (minnes oli kajut laeva mootorite kohal). Seega olin esimene päev päris kapsas ka ja õhtuks omadega läbi. * Mul ei ole jalanõusid, et talvisel ajal reisida, mul ju lagunes 2 paari saapaid ära see talv. * Ma oskan rohkem kui ühte rootsikeelset sõna. No nii umbes kolme ;) * McDonaldsi tee on ilma maitseta, välja nägi küll nagu tavaline teepakk aga jook maitses nagu soe vesi vähese suhkruga. Vähemalt sooja andis. * Rootsis on osad toidupoed niimoodi korraldatud, et sealt leiab asju üles vaid siis, kui eelnevalt teada, mis süsteemituse järgi asjad poodi paigutatud on. Eriti vinge oli nende arvates panna asjad liikuva eskalaatori kõrvale, noh et möödaminnes võtta. Kui just teada ei ole, mida tahad, siis see on küll äärmiselt keeruline- eskalaator ju liigub ja mõtlemiseks-uurimiseks aega ei ole. Mõne asja leidmiseks pidin mina lausa 3es erinevas poes käima - aga lõ...

Telefon tuli müügile, ja letis paistab tõesti nunnu aga hind on muidugi kobe. http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Pood/p/652

See ei olnud kaugeltki esimene kord Stockholmis käia, aga ma ei olnud varem seal viibinud kauem kui mõned tunnid. Ja niisama ringi jalutanud ammugi mitte, sellised juhuslikud ja seosetud muljed. Algul oligi huvitav jälgida, kui kaua läheb aega, et hakkavad mingid seosed tekkima. Väga kaua ei läinudki, alguse sassis lõng sai järk-järgult lahti harutatud ning pärast õnnestus juba kaarti välja võtmata punktist a punkti b liikuda. Tüüpilise asjana kõigepealt ilmast - ilmaga tegelikult enam-vähem joppas, arvestades mis praegu Eestis valitseb. Tuulevaikne ja mõne plusskraadiga ilm, isegi päikest näitas. Tagasi Tallinnasse jõudes oli tunne nagu saabuks põhjanabale, prrrr kui külm oli... Aga mida tehtud sai? Muuseumides käidud, niisama ringi jalutatud, veidike shopatud. Vahtkonnavahetust vaadatud, päikeseloojangut imetletud... järgneb kunagi... võib-olla...

Läks aega, aga said pildid netti ka. Tõele au andes, said juba eile päeval netti aga siia blogisse panemine võttis aega. Noh, minu google-isiksuse lõhenemine - blogi on peamise google accounti all, pildid teise all. Seega läks väheke edasi-tagasi pusimist ja sisse-väljalogimist. stockholm

Vaade kõrgelt kõrgetele mägedele. Lennukis Alpide kohal. Kui siit kõrgelt alla vaatan... Petra, Jordaania. Inimesed on alati püüelnud kõrgustesse. Nii sajandeid tagasi... Milano, Duomo. Kui ka tänapäeval. Stockholmist lahkudes. Kuidas kõrgele saada? Üks võimalus on mööda treppe. Cinqueterre, Itaalia.

Muidugi ei suutnud tervet päevaplaani täita. Raamatupoodi ei jõudnud, apteeki ka mitte, fotopoest ka jooksin läbi ainult. Aga raamatupoodi võib-olla ei lähegi st ikka ei osta seda raamatut ja apteeki ka nüüd väga vaja ei ole minna tegelikult.

Ma olen homseks (st tänaseks) jälle pingelise graafiku tekitanud. Kõigepealt hommikul koristada trepikoja koridor, noh tegelikult oleks pidanud täna aga meil ***lamp koridori ei põle ja pealegi jõudsin hilja koju kah. Homme helistan ühistu esimehele tagasi ja küsin mis värk selle trepikoja valgustusega üldse on. Vahepeal ei põlenud üksi lamp, siis ei põlenud korrus allpool, nüüd jälle meie korruse ei põle. Lihtsalt lampide läbipõlemises ei ole asi, sest aegrelee ka ei tööta st lambid põlevad praktiliselt koguaeg (päeval siiski mitte, vist) Siis tööpäev nagu ikka ja pärast tööd peaks jõudma 1. Annelinna postkontorisse (miks ometi peab mu maja posti jaoks Annelinna alla käima, kesklinna omast oleks nii lihtne läbi astuda) 2. raamatupoodi 3. fototarvete poodi (järjekordne katse leida fotokale kotti) 4. toidupoodi 5. apteeki. Ma tahaks näha, kuidas mul see kõik õnnestub, mitte ei usu. Edasi-tagasi mööda linna vantsida ka ei viitsi, aga prioriteet nr 1 on postkontor.

Ehk mis fotokad mul olnud on ja muud juttu ka. Esimeseks enda kaameraks oli smena, aasta oli siis 94 ja esimene Itaalia-reis sai sellele pildistatud, diapositiivid. Ma muidugi eriti osav ja suutsin paar pilti üksteise otsa pildistada, kuigi tolle smenaga see ei oleks tohtinud võimalik olla. Kahjuks oli see selline smena säästuvariant ning läks peagi katki. Läks aega mööda ning 20 sünnipäevaks sain kodaki filmiseebi. Esimene variant õnnestus niimoodi ära lõhkuda, et poes kehitati sellise vea peale lihtsalt õlgu ja anti kohe uus fotokas. Välk lihtsalt keeldus töötamast. Kodaki garantii kohta 5+ seega (aus ülestunnistus, sel sünnipäeval juhtus kaameraga üht koma teist ). Esimene reis oli jälle Itaaliasse, ja sombuses Milanos tehtud piltide kohta võis öelda, et igati ok pildid tulid. Arvestades, et tegu oli tõesti odava seebikarbiga. Üldiselt raisku läks keskmiselt 1-2 pilti filmi kohta, kui õiges kohas sai film ilmutatud. See Kodak teenis mind päevani, mil ära varastati. Kõige rohkem oli ...

Hommikul uksest välja astudes oli hea meel, et olin õiged saapad jalga pannud. Hoolimata visatud liivast oli jalgealune jäine ja libe. Rääkimata siis veel nendest kohtadest, kus libedusetõrjeks oli graniitkillustikku kasutatud - see lihtsalt libises seal jää peal ja muutis astumise isegi ohtlikumaks. Muidugi leidus ka neid kohti, kuhu midagi visatud polnud aga täna polnud see päev kus tegemata libedusetõrjet kiruda.

Otsustasin eraldi fotoblogi teha: http://iganesmida.wordpress.com/ Ei, see ei tähenda, et kogu fotograafiaga seonduv jutt nüüd sinna läheb, sinna hakkan pilte panema ja juttu üsna vähe. Igasugu katsetusi, eksperimente - õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ka. Katsetustest rääkides- üritasin täna AV ehk avaprioriteediga katsetada, aga ausalt midagi ei tulnud välja.

Täna Emajõe ääres pildistamas käies juhtus imelik asi. Tegelikult võib-olla ei juhtunud midagi ja asi on lihtsalt minu kujutlusvõimes. Jalutan rahulikult otsides uut pildistamiskohta, vastu tulevad kaks naisterahvast- üks käimiskeppidega, teine ilma. Jään seisma, et pildistada, kuulen seljataga nende jutuvada. Sätin ja teen paar klõpsu ära ning siis keeran ringi, et jalgrajale tagasi astuda ning üks naistest on tulnud mulle seljataha, vaid paari meetri kaugusele. Ilma midagi ütlemata läheb ta minema... Ja mina jään mõtlema, et misasja see nüüd tähendama pidi? Tahtis ta mult midagi küsida? Aga mida? Ajas kellegiga segamini? Mingis muus olukorras ja kohas oleks isegi kahtlustanud, et üritab midagi näpata, aga selles situatsioonis on see välistatud. Muidugi võis olla, et tahtis ainult vaadet imetleda, aga ta ju tuli tagasi ning kiirustas kohe minema kui olin otsa ringi keeranud...

Naine Tuneesias, Kairouanis. Damascuse tänavapilt. Ja veel üks üdini naiselik pilt, tükike käekotist.

Emajõe kõverpeegel

Nüüd siis avalikustan uue fotoka ostmise tegeliku põhjuse, ma ju lubasin, et ostan enne uut väljamaale sõitu. Ok, ainult paariks päevaks aga ma olen ju siiani ainult kruiisidega käinud st ainult päevake ja needki nii, et on mööda linna ringi veetud. Aga nüüd välja päikest püüdma ;)

Lahe on niimoodi tööd teha, kui inbox ja töö jaoks vajalik netileht ei tööta, samas kusagil mujal netis ning messengeris saab vabalt olla :-) Hea on põhjendada, miks tööd ei tee - no ei saa juu ;)

Nii nädal aega ei ole vabal ajal muud teinud, kui mööda erinevaid fotofoorumeid ja muid fotograafiateemalisi netilehti kolanud, laupäeval-pühapäeval esimesed katsed digipeegliga tehtud. Esialgu olen veel paras blondiin ega ei tea asjast midagi, aga eks see olegi alguse asi ja vaevalt must ka mingit sellist fotopede saab, kes ainult käsitsiseadeid kasutab (mugav ja laisk inime, pealegi reisidel ei raatsiks aega kaameranuppude keeramisele raisata). Aga esimesed (ebaõnnestunud) eksperimendid kaamera seadete näppimisel sai siiski ju tehtud. Nüüd tuleb veel naiselik ülesanne sobiv kott muretseda - see on üks paras mission impossible. Aga ma tahan võimalikult väikest kotti kus ei oleks ülearu liigset ruumi, lisataskuid ja ma ei tea veel mida. Sellist, et saaks koos kotiga suuremasse käekotti pista ja ei peaks mitme kotiga ringi käima. Tõenäoliselt on lihtsam ülesanne leida fotokott, kuhu saab rahakoti ja muu staffi panna aga ma ju tahan oma ilusa käekotiga ringi käia. Sellepärast ongi naisel...

Tuludeklaratsiooni raha laekus arvele, nüüd võiks tähistada. Ei pidanudki juulini ootama. Ei taha ära sõnada, aga hetkel on kuidagi joppama hakanud, ülehomme peaks saabuma teade kui palju väiksem on laenumakse alates aprillist... Kui nüüd saaks remondi valmis ja korteri Tallinnas välja üürida- siis oleks elu juba üsna häppi. Eelinfo: keegi ei ole huvitatud 2toalise korteri üürimisest Pääskülas, kusagil alates aprillist või nii?