Popular posts from this blog
Minimalismist
Ehk kuidas veebipoodidest ostmise puhul lihtne tagasisaatmine seda soosib. Kui ennemuistsel ajal oli tellimuste tagasisaatmine küll teoreetiliselt võimalik, aga praktiliselt üsna tülikas, eriti kui välismaa veebipoodidest tellitud sai. Nii on juhtunud, et mul on siiani kapis riideid, mida ma ei ole kordagi kandnud, sest tegelikult päriselt ikka ei istunud või materjal ei ole nagu pildil vms. Aga nüüd viimase paari kuuga olen vähemalt 3 tellimust tagasi saatnud, sest ei ole olnud päris see mis vaja. Jah, ma tean, et *ökoloogilise jalajälje osas ei ole tegevus hea ning minimalismi seisukohast peaks üldse vähem asju ostma... Kõigepealt seljakott, mis liitrite järgi tundus sobivas suuruses, aga mõõtmete järgi seda teps mitte ei olnud. Siis sviiter, mille varukad olid liiga pikad (mis teha, kui jäsemed on lühikesed ning alatasa see häda on). Nüüd läks terve tellimus tagasi, sest teine sviiter, millel olid korralikult kolmveerand varrukad, oli oversize ja see ei paistnud pildi pealt väl...
Toidust
Lapsepõlve lohutustoit: Ma arvan, et mingi vanuseni ei eksisteerinudki sellist asja kui lohutustoit. Ses suhtes, et lemmiktoidud olid, aga mitte lohutuseks. Söömine oli viimane asi, mis meelde tuli. Või siis oleks tahtnud selliseid asju, mida vabalt kätte ei saanud (nagu ilma seemneteta rosinad) või olid väga hooajalised nagu maasikad ja viinamarjad. Hiljem noorukina oli lohutustoit šokolaad. Mida enam ei taha: Ei teagi, enamasti need asjad, mis lapsena lemmikud olid, maitsevad siia maani. Ainsad asjad, mis mulle kunagi maitsesid aga enam mitte, on maapähklid ja arooniad, aga mõlema "enam ei taha" jääb lapsepõlve, sõin liiga palju ja isu sai täis. Kartuleid söön harva, aga samas kartulid olid lihtsalt selline praktiline söögikraam, mitte suur lemmik. Üldiselt enamus asju olen toidulaualt vähendanud pigem muudel põhjustel nagu kehakaalule mõjuvatena, nagu nutella või pastatooted, esimest ei ole aastaid koju ostnud, pastat ikka aeg-ajalt teen aga mitte iganädalase söögi...
Comments