Viimane aeg reisimuljed kirja panna. Muljetega on alati nii, et neid on palju aga kui kirja panema hakata, siis nagu polekski või teine äärmus, romaan saab sellest. * * * mul oli algul tunne, et ma ei suuda enam vaimustuda - väga ilus loodus, aga mina vaatan, nagu tavalist asja. Lähen Postojna koobastesse, ja kogu oma hiiglaslikest stalaktiite ja stalakmiite täis koopasaalidest, mis olid väga võimsad, tunnen mina nagu miskisse kombinaati sattunud, kus turiste sadade kaupa voorib ning koopad ise ei pane mind vaimustuma. OK, mägedest ja merest ja muust saan aru- seda ilu on ju nähtud enne ja mitmeid kordi. Aga teist korda elus koobastes ja juba selline tunne? Mis mul viga? Kas see hirm, mis mul oli kunagi mitmendat korda Rooma minnes, et järsku mulle enam nii väga ei meeldi kui esimesed paar korda, sai nüüd tõeks? See, mis tookord osutus täiesti asjatuks, sest Rooma mulle veel rohkem meeldima. Ja nüüd vaatan tuimalt merd ja mägesid, et nagu polekski midagi vaadata.... Õnneks see oli ain...