ma leidsin :)
Parem hilja kui mitte kunagi, aga minu kunagine mõistatus "kadunud" rongist, millega ma Sitsiiliast Põhja-Itaaliasse sõitsin, on lahendatud. See rong, sama nimega, vist isegi kella-ajad on üpris samad sõidab ikka veel.
Jah, ja ma ei mõista, kuidas ma teda siis, vaevalt nädal pärast sõitu, ei leidnud. Lugu nii, et unisena öisest Lõuna-Itaaliast läbisõites ei jäänud läbitud kohad eriti meelde ja tahtsin siis umbes nädal hiljem vaadata, mis kus see rong peatus aga mitte ei õnnestunud seda rongi leida...
* * *
See rongisõit muidugi vääriks omaette pikemat lugu
Kõigepealt õnnestus mul päeval enne sõitu reied niimoodi päikese käes ära kõrvetada, et paljas teksapükste jalgapanek oli piin. Aga arvestades eesootavat öist rongisõitu oli see ainus valik, rohkem pikki pükse ei olnud ju kaasas. Rong jõudis Messina raudteejaama, läksime rongi ja leidsime oma kohad. Algul oli vaguni-kaaslasi vähe ja see, et me üks jaam varem peale läksime, ei olnud vagunisaatja jaoks mingi probleem.... Varsti tuli rahvast juurde ning 6-ne kupee oli täis. Kaaslasteks vanaema lapse-lapsega, Šveitsi kolinud itaallane, ja siis ema u 8-10 a tütrega. Enamusest huvitavast või vähemhuvitavast dialoogist jäin ma ilma, sest ei saanud miskit aru, Sitsiilia dialekt noh. Aga polnud hullu, vahepeal tegid vanaema ja lapselaps näitliku õppetunni, kuidas ka sama provintsi piires ei pruugi üksteisest aru saada (vahe kuskil 50 km). Siis üritasime magama sättida, aga "tänu" norskavale šveitsi onule see eriti ei õnnestunud ning mägedes sõit just magamist ka ei soosinud - kui kaua niimoodi magamist teeseldi , ei mäleta, aga mingil üsna öisel ajal panime asemed kokku ja ülejäänud aja sõitsime istudes. Vahepeal oli seltskonda lisandunud naaberkupeedest - sel emal lapsega oli ka mees, kellest nad nagu olid lahku läinud ja siis jälle kokku või mitte päris - niimoodi vahelduva eduga ta meie juures käiski, ja siis vahepeal oli kellegi tuttav veel - mingil hetkel oli kokku 8 inimest igatähes. Kitsas ju oli aga tegelt täisa huvitav, vahepeal küll õnnestus ikka tukkuda ka- ja siis järgmises peatuses silmad lahti teha.
* * *
Ma tean, et ma pole normaalne - kiirem ja mugavam oleks lennukiga Sitsiiliasse minna aga nostalgia maksab ka midagi... Niimoodi ma meenutan siin, selle asemel, et logistikat paika panna. Peaks tegelikult kõik variandid välja otsima ja siis kaaluma...
Jah, ja ma ei mõista, kuidas ma teda siis, vaevalt nädal pärast sõitu, ei leidnud. Lugu nii, et unisena öisest Lõuna-Itaaliast läbisõites ei jäänud läbitud kohad eriti meelde ja tahtsin siis umbes nädal hiljem vaadata, mis kus see rong peatus aga mitte ei õnnestunud seda rongi leida...
* * *
See rongisõit muidugi vääriks omaette pikemat lugu
Kõigepealt õnnestus mul päeval enne sõitu reied niimoodi päikese käes ära kõrvetada, et paljas teksapükste jalgapanek oli piin. Aga arvestades eesootavat öist rongisõitu oli see ainus valik, rohkem pikki pükse ei olnud ju kaasas. Rong jõudis Messina raudteejaama, läksime rongi ja leidsime oma kohad. Algul oli vaguni-kaaslasi vähe ja see, et me üks jaam varem peale läksime, ei olnud vagunisaatja jaoks mingi probleem.... Varsti tuli rahvast juurde ning 6-ne kupee oli täis. Kaaslasteks vanaema lapse-lapsega, Šveitsi kolinud itaallane, ja siis ema u 8-10 a tütrega. Enamusest huvitavast või vähemhuvitavast dialoogist jäin ma ilma, sest ei saanud miskit aru, Sitsiilia dialekt noh. Aga polnud hullu, vahepeal tegid vanaema ja lapselaps näitliku õppetunni, kuidas ka sama provintsi piires ei pruugi üksteisest aru saada (vahe kuskil 50 km). Siis üritasime magama sättida, aga "tänu" norskavale šveitsi onule see eriti ei õnnestunud ning mägedes sõit just magamist ka ei soosinud - kui kaua niimoodi magamist teeseldi , ei mäleta, aga mingil üsna öisel ajal panime asemed kokku ja ülejäänud aja sõitsime istudes. Vahepeal oli seltskonda lisandunud naaberkupeedest - sel emal lapsega oli ka mees, kellest nad nagu olid lahku läinud ja siis jälle kokku või mitte päris - niimoodi vahelduva eduga ta meie juures käiski, ja siis vahepeal oli kellegi tuttav veel - mingil hetkel oli kokku 8 inimest igatähes. Kitsas ju oli aga tegelt täisa huvitav, vahepeal küll õnnestus ikka tukkuda ka- ja siis järgmises peatuses silmad lahti teha.
* * *
Ma tean, et ma pole normaalne - kiirem ja mugavam oleks lennukiga Sitsiiliasse minna aga nostalgia maksab ka midagi... Niimoodi ma meenutan siin, selle asemel, et logistikat paika panna. Peaks tegelikult kõik variandid välja otsima ja siis kaaluma...
Comments