kui palju on vaja, et...

. . . et tappa vihahoos? Korterikaaslane arvas ühel nädalavahetusel pärast naabrite kestvat remonditegemist so puurimist, et väga vähe... Täna astusin töö juurest välja - ja mida mu kõrvad kuulma pidid see oli lihtsalt kohutav huilgamine. Kahju, et heli ei ole lisada pildi kõrvale, aga kostis see nagu kõige hullem tuletõrje või kiirabi signaal aga ühetoonilise pika joruna. Ja pigem ikka nagu 100 autot ka. Ja see oli nii õõvastav - esimene mõte oli küll, et kust saaks selle asjamehe sealt ehitusplatsilt kätte, et talle virutada. Aga see heli oli nii kõrvulukustav ja talumatu, et ma isegi ei üritanud lähemalt asjasse süübida, et taibata mis masin seda konkreetselt teeb. Seega põgenesin jooksujalu sealt... Loodetavasti see oli mingi ühekorde tegevus, ja enam sellist jubedust mu kõrvad kuulma ei pea. Muidugi, muu kolina mürinaga tuleb tahes tahtmatult leppida, ja suvel saab päris põrgu olema - valik kas konditsioneer või müra... Aga üldiselt mulle meeldib, et ehitatakse - linnad saavad ikka linna nägu, ja konkreetsele alale kerkib ju kobarkino, mida juba pikisilmi ammu ootan ;)

Comments

mnjah said…
wow, kobarkino lausa...ka mulle meeldivad kobarkinod, kahjuks pole ühtegi taolist siia kodu lähedale kerkimas...aga kui oleks saanud seda pilti natuke paremale keerata, et näha mis seisus too turu kõrvale ehitatav ehitis on, möödunud suvel oli seal veel auk..
midaiganes said…
ee, sellest turu kõrvale valmivast hoonest elik uuest hotellist (vast seda mõtlesid) pole fotot - aga see juba valmimisjärgus. Täna pole fotokat kaasas ka, seega pilti teen mõni teine kord...

Popular posts from this blog

Toidust

Asjadest ja klantsajakirjakodust

4. jaanuar - Ilmast ja riietest