iganesmida kirjutab millest iganes pähe tuleb

Enne kui nädalatagustest sündmustest juttu tuleb, siis just täna sai 10 aastat sellest, kui Tartu tulin. Jah, täpselt sel kurval päeval kui Diana hukkus - kuulsin uudist bussis teel Tartusse, üpris tavaline, et kuulen selliseid uudiseid juhuslikult poole kõrvaga... Ausalt olin sel hetkel nii rabatud, et isegi enda elumuutus ja ülikooli minek ja kolimine tundus tühine - muud ma sellest päevast ei mäleta, vist oli ilus soe ilm aga ka sellega võin eksida... Seega nagu oleks põhjust tähistada 10 aastat või mis?

Hetkel on minu arvutil siis selline desktopi pilt :) Nii kodus kui tööl kusjuures. Rohkem pilte ja juttu hiljem... kunagi

Milline oleks teie reaktsioon, kui teil heliseks fonoluku kell ja vastu võttes öeldaks, et politseist oleme ja tahame teiega räääkida? Ausalt mina oli esialgu ehmatanud - esimene mõte oli, järsku keegi lollitab, ei ole enda teada politseiga miskit pistmist. Aga, ei tundus et ei lollita, samas otseselt nimeliselt kedagi ei küsinud ka, lihtsalt et tahavad korter 10 elanikega rääkida. No ei ole küll politseid kutsunud ega midagi seadusevastast ka teinud... Lasin selle jutu peale nad ikka sisse, noh mis päise päeva ajal ikka juhtub vast ei ole relvastatud röövlid eks ja kurja pole ka teinud, et politseid karta. Ajal, mil politseinikud trepist üles tulid, jõudsin juba mõelda, et naabrid on meie peale valekaebuse esitanud - ei meie ei lärma, need on ülemised naabrid. Aga võib-olla tahavad hoopis uurida, kuidas meie ülemiste naabritesse suhtume? Ei hoopis tahtsid teada, kuidas me oma kõrval-naabritesse suhtume - nimelt kõrvalt korteri noormees tahab abipolitseinikuks. Aia, aga kas ei võinud s...

Tuleb välja, et olen kõikse muuga nii hõivatet, et reisist polegi kirjutanud... ja hetkel ei ole viitsimist kah (tegelt olen väsinud)

Šokolaadi pole kusagil - nii müstiline kui see ka pole, aga kadunud see ongi... Müstilised kadumised jah - eks neid ole ennegi ette tulnud aga tavaliselt on tegu ikka lihtsa mahaunustamise/kukkumisega aga ma ei mõista siiani, kuidas sai va šokolaad välja kukkuda kotist kui kõik muu on alles (imelik, et midagi siis välja kotist ei libise, kui kott pungil täis aga kotipõhjast kukub - no oleks siis kotis auk vms)...

Uudis, et Tartus linna ühistranspordi senine skeem ümber tehakse, ei tekitanud minus esialgu mingeid emotsioone - no mis mul viga, küll Annelinnast ikka busse läheb eks. Siis mõni nädal tagasi tekkisid kõhklused, kui kusagil räägiti bussidest, mis Annelinnast üle jõe kesklinna ei sõida - aga jutt tundus niivõrd absurdne, et tõsiselt seda ei võtnud... Ja täna oli siis see esimene päev, mil bussid uute plaanide järgi liikumas... (tsenseeritud on kõik vandesõnad, muidu oleks jutt väga pikk eks). Hommikul olin eriline optimist ja ostsin kvartali kaardi - loll saab kirikus ka peksa, oleks võinud enne bussigraafikutesse süveneda, kas üldse on millega sõita. Nii tõttasingi hommikul bussipeatusesse - ja juba esimene kiirpilk uuele graafikule oli muretekitav, kui enne oli ikka suur paber kirbukirjas täis, siis nüüd oli paber oluliselt väiksem ja kiri märgatavalt suurem. Aga esialgu polnud viga, buss just tuli ka - uus liin ja puha nr 20. Aga tõeline masendus, viha ja frustratsioon tabas mind si...

Kuhu saab kaduda tahvel shokolaadi teekonnal kodu-töö? Tahtsin täna väikese tahvlikese šokolaadi tööle viia ja enda arust paningi kotti (olles selleks eelnevalt lennujaamas turvanõuetele vastavalt pakitud so kleeplindiga koti katki tõmmanud- see polnud mitte lihtne) aga tööjuures tahvlit välja võtma hakates šokolaadi enam polnud... Nüüd on kolm varianti - šokolaad on kusagil mõistatuslikus kohas kodus - siiani pole jälgegi, sama töö juures - ei tea, vaatasin küll ka seal ringi, aga homme põhjalikumalt kuhu ma ta toppida võisin või hoopis kaotasin selle kotist teel kodust tööle - see pole kuigi tõenäoline, kuidas see tahvel ikka kandekotist välja kukub... Lähen sööma ja loodan, et vahepeal pole toit kuhugi kadunud ;)

Algul ma ei taibanud, milles asi kui via del Corsol ühest poest teise käisin, et veidike jahedamat õhku leida. Kas olen vahepeal Itaalias jaheda ilmaga ära harjunud, et korralikku suveilma ei kannata? Aga päikese käes higi lausa voolas ja iga sõõmuke veepudelist oli kingitus, niimoodi ma siis Rooma tänavatel uitasin... Ei ausalt, ma ei mõelnud, et nii soe võiks olla (aeglaselt varjus liikudes polnud vigagi), aga kui ma õhtul kella kümne paiku ühe apteegi küljes elektrontablool +35 nägin, arvasin, et soojaga on nägemine ka kadunud ning veendunud, et silmad ei peta, mõtlesin, et see näitab küll kinganumbreid või midagi sellist. Noh, palav oli küll :-) Igatähes toidu juurde soola polnud vaja lisada - see oli omast käest & enne magama minekut hotellis nägu pestes tuli soola maitse vägisi suhu... Pühapäeval lennukis lehte lahti lüües - ja pilku temperatuuride kaardile lüües Roma - 41 Ei, algul vaatasin seda ka nagu ilma imet - aga lehte lapates leidsin artikli ka - nimelt oli laupäeva...

oleks palju lihtsam :) Olin päeval kõikvõimalikud hullumeelsed ideed maha matnud põhjusel "kuhu panna kohver?" ning valinud lihtsaima võimaliku tee. Ja õhtu otsustasin, et ei jäta pakkimist viimase õhtu hooleks, muidu ei saagi magama... Aga k*** peab neid asju nii palju olema - hea oli kohe, kui riideid vähe oli, võtsid kaasa seda mida oli võtta. Nüüd on üht teist ja kolmandat kogunenud - ja midagi ei raatsi maha jätta, kes teab, ehk läheb vaja (ma olen selles teadmises ka aastaid tagasi teksased reisile kaasa vedanud ja sama targalt kohvrinurgas tagasi toonud aga siis oli muid asju vähe) So ma tean, et kõike ei lähe vaja - ega ma kuudeks ei lähe vaid nädalakeseks, aga ei suuda otsutada mida võtta mida jätta... Asi pole seekord isegi mitte ruumis - kohver on suurem ja asjad tunduvad lahedasti ära mahtuvat aga kellele seda kogu träna tassida vaja on? Väike kohver oli hea, ei saanudki rohkem asju kaasa võtta kui sisse mahtus... * * * Jätkan pakkimist ning sorteerin homm...

* soe :) Täna muidugi tundub, et õhk liigub veidi rohkem ja saab normaalsel ajal magama mindud, mitte ei pea poole ööni ootama ehk läheb jahedamaks. Ja kes see mulle kliimaseadmega toa annaks - oli tahtmine ühele vastu kirjutada täna. Tegelikult mulle siiski meeldib soojas magada... * enda teadamata kodus süüa - mälu ei pea meeles sedagi, mis eile poest ostetud. * vaja homme pesu pesta ... ja kindlasti veel 100 muud asja, mis hetkel ei meenu. * printer - jah printerisaaga jõudis juba eelmine nädal happy endini, soovitud masin on tööl lauanurgal. Täna avastasin kuivõrd tore on ümbrikke printida - varemalt pole viitsinud katsetada, aga oma printeriga ei pea teisi katsetustega kiusama. Kahju, et pole hetkel eriti kirju saata...

Tundub, et seekord otsustas suvi juuli vahele jätta ning olla Eestis juunis ja augustis. Ega teda juulis aega nautida polekski olnud, seega las siis sedapidi... Aga praeguste ilmadega on Eestis täitsa tore - selline õige suve tunne on, nagu lapsena, kus randa sai mindud siis kui kraadiklaas üle 25 näitas (täitsa tihti sai rannas käidud siiski). Suvine kuumarekord sai ka löödud - http://www.epl.ee/artikkel/396060 Aga tegelikult enam nii soe ei tundugi, kui välja arvata et töö juures tuul ei liigu ja sees üsna palavaks läheb. Ja jäätisekokteil maitseb hää selliste ilmadega.

Kunagi jah sai nii varakult reisiks valmistuma hakatud - isegi nädal enne reisi kohvripakkimist on ette tulnud... Tähendab ega ma eriti ei valmistu nüüd, nädal ju veel aega :) Aga ilm on otsustanud mind ette valmistada - juba mitu päeva valitseb ka Eestis mõnus pea kolmekümnekraadine kuumus. Keegi oli seda tabavalt ka ühe seina peal kujutanud - päike on kohal. Tõesti, täna polnud vähimatki pilveraasu. Ilusa ilma puhuks sai ka pärastlõuna vabaks võetud ja jõe ääres käidud ning linna peal hängitud ning jäätisekoksi lipsitud.

Täna mõistsin, miks mulle hommikud kohe üldse ei meeldi - neis peab tõusma. Kui saaks rahulikult põõnata, siis naudiks ka hommikuid, aga unesegasena pesema minna on vastik...

Ei olnud juba aastaid Eestis rongiga sõitnud, aga seekord otsustasin just rongi Tallinna sõiduks kasutada. Noh, bussijaam pole töölt minnes enam üle tee ja kuupilet võimaldab vähema jalavaevaga rongile saada. Ja ei kahetse mitte üks raas - sõidab rong ju sama kiiresti kui buss ning hind odavam (või samas hinnas). Minnes sõitsin lausa esimeses klassis - sinna olid lennukiistmed pandud, sellised nahast ja vaat et äriklassi omad - mönnnuuus, arvestades, et erinevalt lennukist ei ole probleemi kitsa istmevahega ja jalad saab ilusti välja sirutada. Tagasi tulin teises klassis - polnud viga sealgi, mõnus tuul puhus aknast ei miskit liigset palavust või külma (bussidega on kaks võimalust - kas on liiga palav või liiga külm, see viimane eriti probleemiks kahekordsetel Tartu - Tallinna vahet sõitvatel bussidel, ükskord lausa kirusin end, et polnud pähe tulnud jopet suvel kaasa vedada...)